Naine ja Tervis – vestlusõhtu, mis käsitleb naiste heaolu ja tervist

Elustiil

6. mail toimub Tallinnas kaunis Jaan Poska majas vestlusõhtu Naine ja Tervis, kus kohtuvad kaks inspireerivat naist – näitleja, mitmete raamatute autor ja koolitaja Inga Lunge ja Be More Superfoods asutaja Kirti Kooser.

See saab olema õhtu, kus räägitakse ausalt, soojalt ja sisukalt teemadel, mis puudutavad paljusid naisi igapäevaselt: vaimne tervis, stress, enese hoidmine, energiataset mõjutavad harjumused, hormoonide tasakaal ning toitumise roll naise elukvaliteedis.

Vestlusõhtu toimub kell 17.00–21.00 ning pakub võimalust kuulata, kaasa mõelda ja võtta aeg iseendale.

Miks see õhtu on oluline?

Naise elu koosneb sageli paljudest rollidest korraga: olla ema, partner, töötaja, sõber, pere eest hoolitseja. Tihti aga pannakse iseenda vajadused viimasele kohale. Kuid tervis vajab hoidmist, selle nimel on vaja teha teadlikke valikuid.

Õhtu Naine ja Tervis on loodud selleks, et anda naistele tagasi ruum iseendale. Et rääkida teemadest, millest vahel küll mõeldakse, kuid harva avatult räägitakse.

Et anda aimu teemadest, millest vestlusõhtul juttu tuleb, küsisime mõlemalt esinejalt mõned küsimused juba ette. Nende vastused avavad hästi õhtu sisu ja mõtte.

Intervjuu: Inga Lunge vaimsest tervisest ja iseendale aja võtmisest

Miks on vaimne tervis tänapäeva kiire elutempo juures muutunud nii oluliseks teemaks?

Aeg on muutunud. Kui kunagi oli elutempo rahulikum, elati rohkem looduses ja ärevust tunti pigem spetsiifilistel hetkedel, siis nüüd oleme kerges ärevuses pea koguaeg. Tehnoloogia arenguga oleme kõigele ja kõigile koguaeg kättesaadavad. Sõnumikõll telefonis ja püüd seda ignoreeridagi võivad olla heaks pinnaseks pisikese ärevusmomendi tekkeks – mine tea, ehk on midagi juhtunud, ma siiski korra vaatan. Rääkimata uudistest, mis külvavad ärevust nii tele, raadio, sotsiaalmeedia kui muudel platvormidel. 

Me ei oska end kaitsta ja seega on praegu olulisem kui kunagi varem, et oleksime targemad enda vaimse tervise hoidmisel. Hoides end vaimselt tasakaalus teeme suure teene enda  füüsilisele tervisele, ning ei muutu loodetavasti probleemiks ühiskonnale. 

Kas naised kogevad läbipõlemist või vaimset ülekoormust teistmoodi kui mehed? Kui jah, siis kuidas?

Naised on tundlikumad ja reageerivad kiiremini, otsivad abi ning lahendusi. Meie ühiskonnas ei ole tavaline, et mees enda eest ülemäära hoolitseks. Muidugi on neilgi raske, aga selle tunnistamine võib olla eneseületus. Ma ei usu, et ühelgi mehel saab olla hea tasakaalus elu dikteeriva elukaaslase, ebastabiilse ülemuse ja ühiskonna surve all. 

Eks on palju sellist olenemata soost, mis mõjutab meie tervisekäitumist ja on otseselt seotud keskkonnaga, milles oleme üles kasvanud. Alles mõned põlved tagasi oli Eestis sõda, tegeleme selle tagajärgedega ju tegelikult siiamaani, lisaks okupatsiooni mõjud ja iga perekonna individuaalsed raskused. Arengud ei saagi olla kiired, aga nad on siiski olemas. Võrreldes kahekümne aasta taguse ajaga räägitakse praegu vaimsest tervisest rohkem kui kunagi varem ja see on hea. 

Miks tunnevad paljud naised süüd, kui võtavad aega iseendale?

Sest me oleme sellist suhtumist ja käitumist näinud oma emade ja vanaemade puhul – naised jätsid ennast tagaplaanile, sest oli vaja ellu jääda. Oluline on, et mõistaksime iseenda hoidmise vajadust, sest sellest sõltub otseselt ka meie laste ja perekonna heaolu. 

Kuidas muuta mõtteviisi nii, et “enda aeg” ei tunduks egoistlik, vaid vajalik investeering?

Aeg iseendale sealhulgas eneseareng ei ole egoistlik. Egoism on see, kui lükkad vastutuse endast eemale, kõik teised tegelegu sinu reaktsioonide ja tujudega. Me kõik mõjutame teisi enda ümber. On oluline, et mõistaksime – maailmas, kus on probleeme niigi palju võiks igaüks võtta eesmärgiks selle, et me ise ei muutuks probleemiks. Vahel on tunne, et mõned inimesed on endale käega löönud ja elavad mõtteviisi järgi “mind enam ei muuda” – siis võiks olla motivaatoriks seegi, kui mõelda, millise päranduse me oma lastele edasi anname. Millist naiseks olemist õpivad meie pealt järgmised põlved.

Mis on esimesed märgid, et vaimne aku hakkab tühjaks saama?

Väsimus ja kurnatus. Tunne, et midagi ei taha. Vahel seegi kui märkad, et sinu tähelepanu pälvib aina rohkem negatiivne – maailm tundub raske, rohkem on halba. Kohtan liiga palju tugevaid naisi, kes arvavad, et küll nemad saavad hakkama. Tugev naine ei ole saavutus. Naine võiks olla tasakaalus. 

Millised igapäevased harjumused aitavad end vaimselt paremini hoida ka väga kiirel perioodil?

Füüsilise hügieeniga tegeleme igapäevaselt, sest meid on nii kasvatatud. Hommikul peseme hambad, jõuame duši alla, kasutame tualetti. Nii ei ole see olnud ka siin samas Eestis mitte alati. Ühel hetkel aga saadi aru, et korras hambad aitavad hoida tervist ka laiemas mõttes. 

Võiksime juurutada samasugused vaimse tervise hügieeni praktikad – olgu selleks siis viibimine looduses, meditatsioon, vaikusehetked vmt. 

Sageli öeldakse, et “mul lihtsalt pole enam jõudu”. Kas tegelikult on meis peidus rohkem ressursse, kui arvame?

Inimesed on väsinud ja see on loomulik, sest püütakse ületada enda võimete piire. Kujutage nüüd ette, et stardijoone taga on korraga vana Žiguli ja Ferrari. Üks masin on selgelt teisest tehnoloogilises mõttes eduseisus, töötab paremini jõuab rohkem ja kiiremini. Me ei saa eeldada, et suudame järjest rohkem, kaugemale ja kõrgemale kui me endaga ei tegele. See lihtsalt pole võimalik. Kui oskad ennast paremini juhtida, enda jõudu hoida ja suunata, siis saad toimida efektiivsemalt. On suur rõõm kui inimene saab aru, et tema potentsiaal on palju kui suurem ta seni oli arvanud. 

Kuidas ligi pääseda oma sisemistele varudele hetkedel, kui motivatsiooni ei ole?

Miks üldse selline hetk tekib? Tagajärg on siis juba käes. Muutused ja sammud oleksid pidanud toimuma varem. Suur tarkus oleks sel hetkel võtta aeg maha. Olla vaikuses. Mida kiirem on tempo, seda osavam tuleb olla enda hoidmises. Tasakaalu hoidmine on õpitav.  

Miks tunnevad paljud edukad naised, et nad teevad ikka liiga vähe?

On loomulik, et soovime ikka rohkem ja kaugemale. Inimene ongi selline, igatseb ikka midagi suuremat ja kaugemat. See viib edasi. Ühel hetkel aga võiks tulla taipamine, et samasugune areng saab toimuda ka sisemuses. Välise kogumine ei too rahu ning tasakaalu. Me ei saa kogu seda mammonat endaga pärast elu kaasa. Miks me olemas oleme? Võimalik, et küsimuses kirjeldatud tunne ongi õige – teevadki vähe, vähe õiges suunas.

Kuidas lõpetada pidev võrdlemine teistega ja keskenduda iseendale?

See on tegelikult imelihtne ja tuleb ajaga, kui oled endast ja elust paremini aru saanud. Me ei saa teisi muuta ja juhtida, meil on kontroll ainult enda üle. Ja seda kontrolli ei tohiks käest anda.

Mis on üks harjumus, mis võiks järgmise 30 päeva jooksul tema elu kõige rohkem parandada?

Võta vähemalt kaks korda päevas teadlikult aeg maha, püüa vaigistada mõtted ja lihtsalt ole. Rahune. Anna endale võimalus ja proovi meditatsiooni – õnneks oskavad ka lääne teadlased nüüd seletada, miks see meie ajule kasulik on.

Intervjuu: Kirti Kooser toitumise ja elustiili mõjust naise tervisele.

Kuidas on naise hormoonid seotud igapäevase elustiiliga?

Sageli arvatakse, et hormoonid on midagi sellist, mida mõjutavad ainult vanus või geneetika, kuid tegelikult reageerib hormonaalne süsteem väga tugevalt sellele, kuidas me iga päev elame. Uni, stress, liikumine, toitumine, päevane rütm ja taastumine saadavad kehale pidevalt signaale selle kohta, kas keskkond on turvaline ja toetav või hoopis kurnav.

Kui inimene magab vähe, sööb ebaregulaarselt, elab pidevas pinges ja liigub minimaalselt, võib keha hakata seda tajuma stressiolukorrana. See võib mõjutada nii söögiisu, energiataset, meeleolu kui ka hormonaalset tasakaalu laiemalt. Samas ei tähenda see, et kõike peab korraga muutma. Sageli piisab sellest, kui hakata samm-sammult toetama keha baasvajadusi.

Millist rolli mängib toitumine naise enesetundes ja hormoonide tasakaalus?

Toitumine mõjutab palju enamat kui kehakaalu. See mõjutab veresuhkru stabiilsust, seedimist, ajutööd, keskendumist, naha seisundit, meeleolu ning energiataset. Kui keha ei saa regulaarselt piisavalt energiat ja vajalikke toitaineid, võib see väljenduda väsimuse, isude, tujukõikumiste või halvenenud taastumisena.

Naise menüüs peab olema piisavalt kvaliteetset valku, kiudaineid, aeglasemalt imenduvaid süsivesikuid ning häid rasvu. Liiga sageli keskendutakse ainult kaloritele, kuid keha vaatab alati suuremat pilti, kas tal on olemas vajalikud ehitusmaterjalid ja energia, et normaalselt toimida.

Oluline on ka regulaarne söömine. Kui päev möödub kohvi ja juhuslike snäkkide najal ning õhtul süüakse väga palju korraga, võib see mõjutada nii enesetunnet kui ka veresuhkru tasakaalu.

Miks tunnevad paljud naised end väsinuna isegi siis, kui analüüsid on korras?

See on väga sage küsimus. Vahel oodatakse, et vereanalüüs annaks ühe konkreetse vastuse, kuid väsimus võib olla mitme väikse teguri summa. Näiteks krooniline stress, vähene uni, pidev kiirustamine, liiga vähe liikumist, ebaregulaarne toitumine või lihtsalt see, et inimene on liiga kaua olnud “ellujäämisrežiimis”.

Ka emotsionaalne koormus mängib suurt rolli. Kui naine kannab korraga palju vastutust – töö, pere, lapsed, kodu, teiste vajadused, võib vaimne koormus väljenduda füüsilise väsimusena.

Sageli ei vaja keha rohkem sundimist, vaid rohkem taastumist. Rohkem und, rohkem päris toitu, rohkem liikumist värskes õhus ja vähem tunnet, et peab kogu aeg jõudma.

Kui oluline on veresuhkru tasakaal naise tervises?

Väga oluline. Kui veresuhkur kõigub päeva jooksul järsult üles ja alla, võib inimene tunda energiakrahhe, ärrituvust, keskendumisraskusi, magusaisu ja väsimust. Mõnikord arvatakse, et probleem on tahtejõus, kuid tegelikult võib keha lihtsalt reageerida ebastabiilsele energiavarustusele.

Veresuhkru tasakaalu toetavad kõige paremini regulaarsed toidukorrad, piisav valgukogus, kiudained, liikumine pärast sööki ning vähem ultratöödeldud toitu. See ei tähenda, et midagi peaks täielikult keelama, vaid pigem seda, et keha vajab stabiilsust.

Kui energia on stabiilsem, on sageli lihtsam teha ka paremaid valikuid, sest pidev nälg ja isud vähenevad.

Millised toitained on naiste jaoks eriti olulised?

Naistel tasub sageli tähelepanu pöörata rauale (ka ferritiinile), samuti magneesiumi tasemele, D-vitamiinile, omega-3 rasvhapetele, B-grupi vitamiinidele ja piisavale valgutarbimisele. Samuti ei tohiks alahinnata kiudaineid, sest need toetavad seedimist, veresuhkrut ja soolestiku mikrobioota tasakaalu.

Oluline on mõista, et toidulisand ei asenda vundamenti. Esmalt peab üle vaatama toitumismenüü.

Millest võiks alustada naine, kes tahab end paremini tunda?

Mina soovitan alati alustada lihtsatest asjadest. Mitte suurest revolutsioonist, vaid baasist.

Kas sa magad piisavalt?
Kas sa sööd päeva jooksul päris toitu ja regulaarselt?
Kas sa liigud igapäevaselt?

Kas jood piisavalt vett?
Kas su menüü sisaldab vajalikus koguses tervislikke rasvhappeid ja naisele olulisi aminohappeid?

Sageli sünnib suur muutus väikestest sammudest. Kui inimene hakkab järjepidevalt hoolitsema oma keha põhivajaduste eest, paraneb tasapisi energia, enesetunne ja vastupidavus.

Mis on sinu kõige olulisem sõnum naistele?

Naise keha ei vaja pidevat karistamist, surumist ega lõputut parandamist. Väga paljud naised püüavad end “korda teha”, kuigi tegelikult vajab keha hoopis rohkem toetust ja vähem võitlust.

Tervis ei sünni täiuslikkusest. Tervis sünnib järjepidevatest valikutest, enese kuulamisest ja sellest, et sa ei jäta ennast oma elus viimasele kohale.