Zumba treener, toitumisterapeut ja täiskohaga pangatöötaja Diana Zintšenko pakatab energiast ja tundub, et tema päeva mahuks veel mõni aktiivne tegevus, kui vaid ööpäev oleks veidi pikem. Ta on tervislikku elustiili propageerija, kes ei väsi kordamast: „Kes teeb, see jõuab!“

Käesolevas intervjuus jagab Diana nippe, kuidas leida jaksu ja energiat igapäevasteks treeninguteks, kuidas oskuslikult planeerida oma päevakava ja miks on oluline olla füüsiliselt aktiivne.

1. Diana, kuidas ja millal tekkis sul mõte pangatöö kõrvalt hakata tegema ka treeneritööd? Kirjelda oma päevakava.

See mõte tekkis mul ca 10 aastat tagasi kui ma suure tantsuhuvilisena käisin spordiklubis Zumba trennis, aga üsna pea tundsin, et mul on sellest paarist korrast nädalas vähe ja tahaksin rohkemat. Lisaks meeldis mul ise kodus tantsida. Niisiis võtsin kätte ja läksin Zumba treeneriks õppima. Mulle väga meeldib ja sobib selline päevakorraldus, et päeval teen oma põhitööd (töötan pangas) ja õhtul lähen trenni, sest siis ma saan oma pea nö tühjaks tantsida ja ei võta tööga seotuid mõtteid koju kaasa. Minu jaoks on trennis käimine parim stressimaandaja ja olen veendunud, et füüsiline aktiivsus on parim antidepressant!

Minu päevakava on selles suhtes igav ja ega seal muud polegi – päeval teen pangatööd ning siis lähen trenni. Vahepeal pean ka lapsi punktist A punkti B viima ja näiteks toidupoes ära käima, aga ka see on kõik sisse planeeritud tegevused. Päevakava planeerimine ei ole tegelikult keeruline, sest võtmesõna ongi „planeerimine“. Minu jaoks on väga oluline kindel rütm ja režiim. Näiteks suvisel puhkuste perioodil ma tunnen end veidi ebamugavalt, sest päevakorraldus on sageli kaootiline. Tavaliselt tean ma nädalate kaupa täpselt ette, milline minu päev välja näeb, ka nädalavahetuse plaanid on alati ette tehtud.

2. Niisiis juba 10 aasta vältel käid sa igapäevaselt pärast tööd Zumba treeninguid läbi viimas? Kuidas sa jaksad?

Tantsimine on minu suur kirg, ma ei võta seda kui töökohustust. Ma saan sellest vaid energiat juurde. Varasemalt tulin töölt koju ja istusin diivanil, vaatasin telekat ning olin väsinud. Nüüd olen ma suurepärases füüsilises vormis ja energiat täis ning see tunne on väga motiveeriv. Tegelikult pole Zumba minu ainus trenn, ma käin ka jõusaalis, jooksmas ja ujumas. Need sportlikud tegevused lisandusid küll alles viimastel aastatel minu trennigraafikusse. Jõusaalis käimine aitab tugevdada lihaseid ja see omakorda aitab parandada minu võimekust paremini tantsida ning vältida vigastuste teket. Ma ei kujuta oma elu ilma spordita ette, seetõttu jaksamine ei ole minu jaoks üldse mingi probleemkoht. Täna teen trenni üle 20 tunni nädalas ja jaksaksin veelgi kui vaid ööpäevas aega oleks rohkem!

Küll aga on väga olulist rolli selle kõige juures mänginud toitumine. Treenerikarjääri algusaastatel oli mul tõepoolest probleeme õige energiataseme saavutamisega, sageli tundsin end trennis väsinuna ja kurnatuna ja ei kannatanud kõrgeid koormuseid. Siis aga hakkasin sisse viima muudatusi oma toitumises, läksin õppima toitumisnõustajaks ja minu menüü on tänaseks muutunud olulisel määral.

3. Jaga meiega seda saladust, et kuidas tuleb toituda, et jaksata rohkem!

Kõige olulisem on hoida kindlat rütmi ja režiimi ning toidukorrad tuleb ette planeerida. Mina söön intensiivsemalt päeva esimeses pooles. Hommikusöök peab olema kõige energiarikkam, näiteks sobib selleks ideaalselt puder. Õpetan pidevalt klientidele, et ka putru tuleb õigesti valmistada. Lihtsalt veega keedetud kaerahelbepuder ei ole väga kõhtutäitev ja energiarikas toidukord. Sinna tuleb kindlasti lisada mõnda valgu allikat (nt. maitsestamata kohupiima) ja soovitan lisada ka pähkleid-seemneid, sest rasva allikatena tasakaalustavad nad toidukorra ideaalselt ära. Kindlasti võiksid pudru sees olla ka marjad. Hommikusöögi järgselt peab umbes 3 tunni pärast tulema vahepala ja siis taas 2-3 möödudes järgmise toidukorrana lõunasöök, mis peab samuti olema makrotoitainete mõttes tasakaalustatud.

Üks asi, mis minuga on juba mitmeid aastaid kaasas käinud, on harjumus juua smuutit. Ma olengi tegelikult õhtusöögid asendanud smuutiga. Sellel on ka praktiline põhjendus – kui ma õhtuti olen trennis, siis pole ju aega süüa ja õhtul koju tulles on juba liiga hilja. Tuletan siinkohal meelde, et 3 tundi enne magamaminekut ei ole soovitatav süüa. Keha vajab õhtuti puhkust, et ta saaks öisel ajal tegeleda kehast mürkainete väljaviimisega (detoksikatsioon).

4. Millest peab koosnema smuuti, et temaga saaks õhtusööki asendada?

Smuuti peab koosnema mõnest süsivesiku allikast (nt. marjad, puuviljad), valgu allikast (keefir, maitsestamata jogurt, proteiinipulber vms), rasva allikast (pähklid-seemned), köögivilja(de)st ja vedelikust (minul on lihtsalt vesi). Kuna mina ei talu hästi piimatooteid, siis minu smuuti sees on alati valgu allikana Be More Be Sporty proteiinipulber, mis sisaldab herneproteiini. Õhtusöögi smuuti peab kindlasti olema veidi suurem, mitte alla 500 ml. Soovitan lisada ka erinevaid väärtuslikke lisandeid, mis annavad ekstra toitaineid ja antioksüdante. Näiteks ingverit, kurkumit, piparmünti vms.

Kui kellelgi on huvi rohkemate nippide ja retseptide vastu, siis ootan jälgima minu Instagram @dianazintsenko kanalit, kus õpetan tegema tervislikke ja kõhtutäitvaid smuutisid.

5. Be More´il on 3.juunil algamas liikumisväljakutse. Kas lööd kaasa?

Kindlasti! Ja soovitan kõikidele teistele ka! Mida rohkem me liigume, seda tervemad ja energilisemad me oleme. Tervislik ja aktiivne eluviis võiks olla meie kõigi igapäeva elu osa, sest sellel on positiivne mõju mitte ainult füüsilisele tervisele, vaid ka vaimne tervis on siis paremini toetatud.