Vitamiinid, mis aitavad väsimuse vastu

Sügistalvisel perioodil tunnevad enamik meist ennast palju väsinumana. Päikesepaiste vähenedes muutub harjumuspärane päevarütm, igapäeva tegevused ja tihti ka toitumine. Sageli kurdetakse just sügise saabudes vaimse tervisega seotud probleemide esinemist (langenud meeleolu, ärevus jm). Enamjaolt kiputakse aga väsimuse sümptomeid ning vaimse tervise probleemide esinemist ignoreerima ja oodatakse lihtsalt järgmist kevadsuvist aega. Siiski tasub regulaarse energiapuuduse korral reageerida kohe ja hakata uurima põhjuseid. Sageli võib põhjuseks olla mõne vitamiini puudus. Toome välja peamised vitamiinid, mis aitavad võidelda väsimuse vastu.

1. B-grupi vitamiinid

B-grupi vitamiinidest sõltub meie närvisüsteem, lihaste töö, vaimne tervis ja üldine immuunsüsteem. Kuna B-grupi vitamiinid on vees lahustuvad, siis organismis nad ei talletu ja neid ei saa n-ö varuks koguda. Erilist tähelepanu tasub pöörata B12 vitamiinile, sest just see koostöös teiste B-grupi vitamiinidega aitab muuta söödud toidu energiaks. Samuti hoiab see keha närvisüsteemi ja vererakke tervena ning aitab ära hoida aneemiat, mille esinemisel tuntakse tavaliselt nõrkust ja väsimust. Parimad B-grupi vitamiinide allikad on liha (k.a maks), kala, piimatooted ja muna. Toidulisandina on soovitatav B-grupi vitamiine tarbida alati kompleksina.

2. Koensüüm Q10

Koensüümi Q10 sünteesib meie organism enamjaolt ise. Rakud kasutavad koensüüm Q10 energia saamiseks ja oksüdatiivsete kahjustuste eest kaitsmiseks. Kui Q10 tase langeb, ei suuda keharakud toota kasvuks ja tervena püsimiseks vajalikku energiat ja see võib põhjustada väsimust. Q10 vitamiini sünteesib maks ise eeldusel, et see on kahjustamata ning organismil on piisavalt B-grupi vitamiinide varu. Vanusega organismi võime sünteesida Q10 vitamiini langeb ja siis tuleb hakata erilist tähelepanu pöörama, et Q10 vajalik norm tuleks täis kas toidust või võtta vajadusel juurde toidulisandeid. Parimad Q10 allikad on näiteks pähklid, liha, rasvane kala, maks ja spinat.

3. D-vitamiin

D-vitamiini on peamiselt vaja kaltsiumi ja fosfori omastamiseks, vere hüübimiseks ja südametegevuse töö toetamiseks, infektsiooni- ja diabeediriski vähendamiseks ning see on oluline ka meie luudele ja hammastele. D-vitamiini puuduse korral kurdetakse väga tihti lihasväsimuse üle. Selle põhjuseks võib olla mitokondrite – keha igas rakus olevate elektrijaamade – vähenenud efektiivsus. Uuringud on näidanud, et D-vitamiin tõstab keharakkudes energiataset. Samuti on D-vitamiini puudust seostatud depressiooni sümptomite ilmnemisega.

Kuigi D-vitamiini leidub vähesel määral näiteks kalas ja munas, siis peamiselt saab meie organism D-vitamiini siiski päikeselt (naha kaudu). Suvel piisab 10-15 minutist päikese käes viibimisest, et saada kätte päevane D-vitamiini vajadus. Sügistalvisel perioodil, kui päikest pole, on soovitatav tarbida D-vitamiini toidulisandina. Meie soovitame NutriDream D3-vitamiini.

Vitamiinipuuduse põhjused, sümptomid ja tagajärjed

Vitamiinipuuduse põhjusteks võivad olla:

  • ebakorrektne toitumine, sh vitamiinirikaste toitude (nt köögiviljade ja puuviljade) mittepiisav tarbimine
  • ebatervislik elustiil – liigne alkoholi tarbimine ja suitsetamine
  • liigne lisatud suhkruga toidu tarbimine – lisatud suhkrud takistavad vitamiinide imendumist ja kahandavad organismis toitainete varusid
  • teatud ravimite regulaarne tarbimine
  • raskete haiguste põdemine

Vitamiinipuuduse sümptomiteks võivad olla:

  • krooniline väsimus ja lihaste nõrkus
  • vaimse tervise häired
  • tihe haigestumine nt külmetushaigustesse
  • kuiv nahk ja kergesti murduvad küüned
  • suupiirkonna haavandid

Kui lühiajaline vitamiinipuudus ei põhjusta reeglina tõsiseid pikaajalisi tagajärgi, siis kestev puudus võib viia ohtlike seisunditeni. Näiteks suureneb organismi vastuvõtlikkus haigestumiseks rasketesse haigustesse (südame- ja veresoonkonna haigused, vähk jmt), võivad tekkida tõsised ainevahetushäired ja ka näiteks toidutalumatused. Organismile olulised antioksüdantsete omadustega E- ja C- vitamiinide puuduse korral suureneb tõenäosus rakkude kahjustustele ja see soodustab kehas kroonilise põletiku teket.

Vitamiinipuuduse ennetamine

Kuigi kõige lihtsama moodusena vitamiinipuuduse ennetamiseks tundub erinevate vitamiinikompleksite tarbimine toidulisandina, siis tegelikult on vitamiinipuuduse ennetamiseks palju tervislikum ja parem moodus korrastada oma toidulaud ja süüa võimalikult mitmekesist ja vähetöödeldud toitu. Väga oluline on tarbida piisavas koguses (vähemalt 500 g päevas) köögivilju, sh lehtköögivilju, ja puuvilju ning marju. B-grupi vitamiinide puuduse ennetamiseks tuleb süüa liha, kala, kaunvilju ja täisteravilja. Punase liha tarbimisega tasub siiski piiri pidada, sest uuringud on näidanud, et punase liha liigtarbimine võib põhjustada halbade mikroorganismide kasvu soolestikus ja see soodustab kroonilise põletiku teket.

Kindlasti tuleb vältida kiudainevaese ja suhkrurikka toidu tarbimist. Teravilja tasub alati süüa täisteraviljana, kuna rafineeritud teraviljast on eemaldatud kõige vitamiinirikkam osa sellest viljast.

Ainus vitamiin, mida kindlasti sügistalvisel perioodil tarbida toidulisandina, on D-vitamiin!

Vitamiinirikkad supertoidusegud toetavad toidulauda

Be More e-poes on suur valik supertoidupulbreid, mis sisaldavad vitamiinirikkaid naturaalseid koostisosasid ja mida saab kergesti lisada smuutile, pudrule või jogurtile. Näiteks Be Healthy supertoidusegu sisaldab suures koguses looduslikku päritolu C-vitamiini ja erinevaid B-grupi vitamiine. Be Active supertoidusegu on samuti B-grupi vitamiiniderikas peedipulbrit sisaldav supertoidupulber.

Kui oled sageli väsinud või Sul on muud vitamiinipuuduse pikaaegsed sümptomid, siis pöördu kindlasti arsti poole ning tee vajalikud analüüsid.

Smuutiretsept väsimuse vastu

Väsimuse leevendamiseks vali smuutisse tumedad marjad, mis sisaldavad rohkem antioksüdante ja C-vitamiini. Parim valik supertoidusegudest on Be Active, sest sisaldab B-grupi vitamiine, C-vitamiini ja foolhapet, mis kõik võitlevad kurnatusega ja toetavad aktiivset elustiili.

Segus sisalduv punapeet on kiudaineterikas, sisaldab folaati, B-vitamiine ning on kasulik südametegevusele, närvisüsteemile, alandab vererõhku, soodustab seedimist.

Goji marjad on kõrge antioksüdantide, vitamiinide, aminohapete ja mineraalainete sisaldusega, mis taastavad jõudu ning leevendavad stressi.

Camu-camu sisaldab suurel hulgal C-vitamiini ja tsinki, mis tugevdavad immuunsüsteemi ning on põletikuvastased.

Mustsõstar on üks kõrgeima antioksüdantide sisaldusega Eestis kasvav mari, mis on ühtlasi ka hea C-vitamiini allikas ja toetab silmade tervist.

Retsept:

Artikli autor: Toitumisterapeut Diana Zintšenko

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.