Vitamiinid ja mineraaltoitained meie toidulaual

Vitamiinid ja mineraaltoitained meie laual

Et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad nt pähklid, seemned, mandlid. Süües väga rasva- ja suhkrurikkaid toite, saab küll palju energiat, kuid tihti on sellised tooted vitamiinide allikatena väga tagasihoidlikud.

Vitamiinid jaotatakse kaheks:

  • rasvlahustuvad (vitamiinid A, D, E, K)
  • vesilahustuvad (vitamiinid B1, B₂, niatsiin, B₆, folaadid, B₁₂, C)

Mis tähendab, et rasvlahustuvad vitamiinid vajavad kehas imendumiseks rasva ja vesilahustuvad vett. D-vitamiini tablettidena manustades on oluline jälgida, et ka rasvad (nt piim, muna, kala) oleksid toidukordades esindatud, muidu D-vitamiin kehas imenduda ei saa.

Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt soost, vanusest, organismi tervislikust seisundist ja kehalisest aktiivsusest. Näiteks rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline folaate sisaldavate toitude piisav tarbimine, et vähendada ohtu väärarenguga lapse sünniks. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal suureneb vajadus enamiku vitamiinide järele. Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel. Stressirohke, aga ka väga sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-grupi vitamiinide, eriti B1-vitamiini vajadust.

Vitamiinipuudus võib tekkida mitmetel põhjustel:

  1. toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt. liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt alkoholism)
  2. füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või eakatel)
  3. organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsed ravimid

Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu:

  • väldi liiga pikka keetmisaega
  • pane köögiviljad keema keevasse vette
  • kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi
  • väldi toidu mitmekordset soojendamist

Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest. Näiteks sportlastel on naatriumivajadus suurem, sest selle kadu higistamisel on suur.

Kuumtöötlemisel on mineraalainete kaod võrreldes vitamiinidega oluliselt väiksemad. Toiduainete rafineerimisel või koorimisel aga eemaldatakse osa mineraalainetest. Seetõttu on oluline süüa rohkem täisteratooteid ning rafineerimata toiduaineid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.