Valgud – keha ehituskivid

Valkude põhiülesanne on organismi kasvamise, ehituse ja arengu tagamine. Praktiliselt kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega. Valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, samuti osalevad nad paljude ühendite transpordil. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida.

Loomset päritolu valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimset päritolu valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomset päritolu valkude allikad liiga rasvarikkad. Loomset päritolu valkude parimateks allikateks on muna, piimatooted (nt kohupiim, juust, kodujuust), kala, linnuliha, liha.

Pildiotsingu animal protein tulemus

Taimset päritolu valkude parimateks allikateks on kaunviljad, pähklid, seemned ja teraviljatooted. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb puudu mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomset päritolu valkudega, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne.

Pildiotsingu protein sources tulemus

Tõsine valgupuudus viib ödeemi ja lihasnõrkuse tekkele ning juuste ja naha muutustele. Valkude defitsiit esineb sageli koos energiapuudusega, mis on tingitud valkude alatoitumusest, samuti teiste toitainete puudusest, mis tulenevad üldisest toitainete defitsiitsiidist.

Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks pikaajaliselt ületada 20% päevasest toiduenergiast.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.