Miks mu laps ei taha süüa?

Tõenäoliselt puutuvad kõik vanemad ühel või teisel ajaperioodil kokku olukorraga, kus laps keeldub järsku söömast, ka neid toite, mida ta on eelnevalt suurima hea meelega söönud. Vanemana on väga raske aktsepteerida lapse järjekordset toidust keeldumist. Tekib soov haarata lusika või kahvli järele ning hakata oma last söötma, et ta mingil juhul nälga ei jääks. Sellegipoolest on oluline jääda rahulikuks ning mitte võtta lapse keeldumist isiklikult. Siin on mõned mõtted, mis võivad seletada lapse käitumist.

Kaasa laps igasse protsessi

Laps tunneb söömise osas pinget. Kuigi iga lapsevanem ei pruugi välja öelda „Palun söö nüüd oma köögiviljad ära!“, siis laps tunneb kui vanem on murelik, pinges või ärev. Võibolla oled sa märganud, et vahel tõstad automaatselt lapsele taldriku lähemale, jälgid iga tema liigutust, vahetad taldrikul toidu välja, mida ta ei söö, räägid sellest, kui vähe ta sööb või püüad teda lusikaga sööta. Kuigi vanemana on väga raske vaadata pealt, kui laps ei söö, siis anna talle võimalus olla üks sööja teiste seas. Las laps valib ise mida ta serveeritud roogadest soovib süüa ja kui palju. Kui söögikord on pere jaoks koos aja veetmise võimalus, siis võib ka laps muutuda toitude suhtes vastuvõtlikumaks.

Ta tunneb, et tal ei ole söögilauas sõnaõigust. Paljud uuringud näitavad, et lapsed söövad paremini, kui neil on võimalus toiduvalmistamise protsessis osaleda – käia koos vanematega poes toiduaineid valimas, aidata söögitegemisel, laua katmisel, toidu serveerimisel ja hiljem ka koristamisel. Võta laps vahel poodi kaasa, tutvusta talle erinevaid köögivilju ja lase tal endal valida, milliseid seekord koju osta, kaasa teda menüü planeerimise ning proovi anda söögi tegemise käigus lihtsamaid ülesandeid. Lapse kaasamine võib küll pikendada protsessi, kuid niiviisi õpib laps toitu tundma ja saab osa kodustest toimetustest. Näiteks on väga hea variant alustada koos smuutide tegemisest – selle valmistamisega ei saa laps eksida. Visates sisse erinevaid marju, puu- või juurvilju ning Be More supertoidusegusid, kindlustad, et laps on kaasatud, kuid samas saab endale tervisliku toidukorra.

Laps on ühest ja samast toidust tüdinenud. Sageli, kui vanematel on kiire, siis kiputakse minema kindlamat teed pidi – tehakse laste lemmikuid toite uuesti ja uuesti lootuses, et nendest lapsed küll ära ei ütle. Aga samuti nagu täiskasvanu ei suuda süüa terve nädal ühte ja sama suppi, ei suuda seda ka laps. Tehes ühte ja sama toitu mitu korda, võib laps ühel hetkel selle söömisest keelduda – siis tasuks talt uurida, ehk on laps sellest tüdinud ning võib-olla on aeg valmistada midagi muud huvitavat. Küsi oma lapse eelistusi!

Mõni laps tunneb vastumeelsust kui taldrikul on liiga suured portsjonid. Proovi tõsta talle alguses vähem, hiljem saab vajadusel toitu alati juurde tõsta või hoopiski anna lapsele võimalus endale ise toitu taldrikusse tõsta.

Usalda oma last

Tal polegi kõht tühi. Lapse isu võib olla ettearvamatu ja muutuv ning on täiesti normaalne, et esimest kuni viienda eluaastani isu väheneb. Kõrvalt vaadates võib tunduda, et ta ei söö üldse ning elab õhust, kuid seni kuni laps on aktiivne ja tunneb ennast hästi, ei ole muretsemiseks põhjust. Lapse aju on „programmeeritud“ sööma täpselt nii palju, kui tal kasvuks ja arenguks on vaja. Paku talle süüa nagu tavaliselt ning püüa aktsepteerida, kui laps ütleb, et tal ei ole kõht tühi, kuid tuleta talle meelde, et enne järgmist einet ta süüa ei saa.

Kui laps ei tunne end hästi või hakkab haigeks jääma, siis esimene märk selle kohta on isu puudumine. Paku talle piisavalt juua ning kergesti seeduvaid toite, et mitte anda organismile täiendavat koormust, kuid ära sunni teda sööma.  Kui lapsel on kõht kinni, siis paku talle suure kiudainesisaldusega teravilja, puu-ja köögivilju ning rohkelt vedelikke. Näiteks sobivad kerged smuutid, mis aitavad kiirendada ainevahetust, samas on aga seedimisele kerged.

Laps on liiga väsinud. Mõnikord võib laps olla pikast lasteaia-või koolipäevast liiga väsinud ning tal ei ole päriselt jaksu süüa. Kui laps hõõrub silmi, on nutune või muidu halvas tujus, siis on üsna tõenäoline, et ta on üleväsinud. Sellisel juhul võib lapsele pakkuda midagi kergemat, mille söömine ei nõua erilisi pingutusi, näiteks mõni tervislik snäkk nagu Be More batoonike või smuuti Be More supertoiduseguga. Ja kui laps keeldubki üldse söömast, siis teeb ta järgmisel päeval kindlasti kõik tasa.  

Söömine peab olema segamatu tegevus

Söögilauas on palju segajaid või tähelepanu hajutavad faktoreid. Kui lastel lubatakse söögilauas vaadata televiisorit, mängida tahvlis või telefonis, siis on kogu tema tähelepanu suunatud ekraanile ning tal ei ole aega, et kuulata oma keha. Ta ei pane tähele, kas tema kõht on juba täis või mitte ning tekib oht süüa üle või vähem. Sama kehtib ka mänguasjade kohta ning õdede-vendadega mängimise kohta. Leppige kokku, et söögilauas ei mängita ega vaadata multikaid. Pane lapsed üksteisest võimalikult kaugele istuma, et neil ei tekiks üksteise suhtes kiusatust.

Liiga palju näksimist. Mõned lapsed näksivad päev läbi midagi ning ei ole seetõttu kunagi päriselt näljased ja neil on kergem söögikorrast keelduda. Seetõttu on väga oluline, et lapsel oleks maksimaalselt 2-3 vahepala päevas lisaks põhitoidukordadele.  Siis jõuab isu tekkida ning ühtlasi õpib laps ka eneseregulatsiooni. Vastasel juhul võib pidev näksimine mõjutada lapse suhet toiduga tulevikus ning tekitada kasvuks ja arenguks vajalike toitainete puudust.

Samamoodi ka liiga palju piima või mahla enne sööki annavad täiskõhutunde vaid korraks, kuid sellest piisab, et laps võiks põhitoidukorrast keelduda. Lisaks sisaldavad enamus mahlad liiga palju suhkrut, mistõttu sobib janu kustutamiseks kõige paremini vesi.

Mõned tervislikud vahepalad, mida lapsele pakkuda või koos temaga valmistada:

Autor: Toitumisnõustaja Julia Bõstrova

Kasutatud artiklid: 

https://healthcare.utah.edu/the-scope/shows.php?shows=0_xs2o10ra

https://www.sarahremmer.com/10-reasons-why-your-child-isnt-eating-at-meals-and-what-to-do/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.