Loo autor: ettevõtja ja juhtimiscoach Eike Maria Ukkivi

Mina sain esmakordselt emaks täpselt kaks kuud tagasi ning minu kui ettevõtja ja suure reisiselli jaoks on olnud ehk kõige suurem muutus just vabaduse kaotus. Enam ei ole mina oma aja peremees, sest kodus on nüüd pisike beebiboss. Kartsin ka rasedusjärgset depressiooni, kuna olen varasemalt kahjuks depressiooni tunda saanud, ent õnneks on mul seni läinud üle ootuste hästi. Siin on mõned mõtted, kuidas värske emana oma vaimset tervist tasakaalus hoida.

Esmakordselt emaks saades on loomulik, et elumuutus on suur. Selles ma ei kahelnudki ja seetõttu olin ennast paari kuu jooksul enne sünnitust ka korralikult ette valmistanud – lugesin raamatuid, kuulasin podcaste nii raseduse kui ka emaduse ning ka sünnitusjärgse aja kohta. Kaasasin võimalikult palju ka oma abikaasat – käisime koos mehega perekooli loengutes ning paar korda käis meil kodus ka doula, kes sünnitusest lähemalt rääkis. Lisaks sellele hoidsin ennast ka füüsiliselt aktiivsena. Käisin ujumas ja jalutamas ning rasedate joogas, kust lisaks füüsilisele koormusele sain ka teiste lapseootel naiste muresid ja rõõme kuulda. Samas hoidsin ennast erinevatest Facebooki gruppidest teadlikult eemale, kuna olin kuulnud, et need võivad vahel kasu asemel hoopis kahju teha.. 

Sünnitusjärgset depressiooni ja tugevat stressi esineb järjest rohkem. Miks see siis juhtub ja kas seda on võimalik ennetada? Kuigi ilmselt ei ole alati võimalik sünnitusjärgset depressiooni ennetada, siis on võimalik ennast võimalikult hästi ette valmistada ja teha endast kõik, et seda ei juhtuks. Uuringute kohaselt ei ole sünnitusjärgne depressioon halb mitte ainult emale vaid ka beebile – beebid tajuvad üllatavalt hästi ema tundeid. 

Siin on mõned nipid, kuidas mina olen suutnud ennast selle paari kuu jooksul mitte ära kaotada.

PS: See on minu kogemus ja taastumine oleneb kindlasti paljuski ka sünnituskogemusest. Kuula kindlasti eelkõige oma sisetunnet, aga siin on minu soovitused.

Teadlikkus

Minu meelest on eriti just esmasünnitajana oluline ennast võimalikult palju kogu eesootavaga kurssi viia, kuna teadmised tõesti vähendavad ärevust ja siis oskad ennast paremini eesootavaks ette valmistada. Samuti arvan, et oluline on ka partnerit juba enne sünnitust kaasata, sest siis läheb beebi saabudes ka tal lihtsamalt, mis omakorda annab jällegi naisele rohkem vabadust. 

Meie arutasime mehega juba enne sünnitust suhteliselt üksipulgi, kuidas me näeme, et meie elu olema hakkab ning kuidas me teeme nii, et kõik on õnnelikud. Kuigi tavaliselt on naine see, kes lapsega koju jääb, siis tegelikult saab ka mees ise palju ära teha. Tegelikult saab ju mees teha kõike, peale imetamise.

Muidugi on internetis väga palju vastakat ja kontrollimata infot, mis võib noori emasid hoopis segadusse ajada. Tänu sellele kogemusele tuli meil koos minu äripartneri Elisega tegelikult ka mõte ise lapseootel naistele ja värsketele emadele platvorm luua, kust sellel eluetapil olevad naised saaksid valideeritud kasulikku infot, aga see on hetkel veel loomisel. 🙂 

Soovitus: Püüa ennast juba enne sünnitust võimalikult palju ka sünnitusjärgse eluga kurssi viia.

Oma vajaduste kommunikeerimine ja usaldus

Leian, et väga oluline oma vajadusi kommunikeerida ja mitte proovida hambad ristis kõike üksinda ära teha – sellega teevad paljud naised endale minu arvates hoopis karuteene. Kui kohe algusest peale partnerit kaasata, ei teki tal ka hirmu, et ta ei saa hakkama. Mina palusin juba sünnitustoas abikaasale meie vastsündinud tütreke nahk-naha kontakti panna ning terve esimese nädala vahetas mähkmeid ainult abikaasa. Samuti ütlesin juba enne sünnitust, et mina nabaköndiga tegeleda ei julge, et see jääb mehe peale ja nii oligi ning ta sai sellega väga kenasti hakkama. Üleüldse saab abikaasa meie tütrekesega väga hästi hakkama ja see annab mulle vabaduse õhtul näiteks trennis käia või sõbrannaga kokku saada, mis on minu vaimse tervise seisukohalt ülioluline.

Olen kohe algusest peale olnud hoiakuga, et me mõlemad ju tahtsime last ja seega me mõlemad peame ka panustama. Jah, mina olen enamasti päeval beebiga kahekesi kodus, aga õhtul tegeleb lapsega rohkem mees ja annab mulle ka vaba aega. Lisaks on see, kui ka isa lapsega tegeleb ja mängib, ka lapse arengu seisukohast parem. Isa teeb ju ikka asju enda moodi ja mingeid asju pareminigi kui meie emadena seda teha oskaksime.

Soovitus: Usalda oma partnerit – tema ju usaldab sind ka terveks päevaks oma pisibeebiga koju.

Vastutuse jagamine

Leian, et selleks, et naine ennast üle ei koormaks, on vaja vastust jagada. Näiteks meie peres hoolitseb minu abikaasa enamasti toidupoolise eest, et mina kui imetav ema nälga ei jääks. Sest olgem ausad, vastsündinu kõrvalt ja ise alles paranedes, on kohe alguses päris keeruline endale midagi tervislikku kokata. Nii tellibki mu abikaasa meile pühapäeva õhtul toidupoest kulleriga tervisliku toidu koju ning paar korda nädalas kasutame ka eesti ettevõtet Powermeals, kes meile tervisliku ja maitsva toidu otse ukse taha toob. Vahel saadab ka armas ämmamamamma meile kodust tervislikku toitu. Kodune toit on ju parim ja seda saavad  ju ka sõbrannad teha – noorele emale on see palju olulisem kingitus, kui järjekordne mõmmi 🙂 Ja seda võiks julgelt ise küsida, inimesed lihtsalt ise ei pruugi selle peale tulla.

Muidugi oleme endale koju varunud ka tervislikke snäkke, puuvilju, pähkleid, batoone vms. Ning kuna imetaval emal on pidevalt joogijanu ja vahel tahaks lisaks veele või teele midagi muud, siis on mul kodus ka Biomarketi 100% kookosvesi ja Lumiorava magneesiumivesi, mis maitseb minu meelest nagu limonaad, aga ei ole suhkrut täis. Lisaks söön hommikusöögiks ka päris palju smuutisid. 

Soovitus: Lase sõbrannal külla tulles mõmmi asemel endale hoopis tervislikku kodust toitu tuua.

Tugivõrgustik ja aktiivsus

Muidugi on oluline tugivõrgustik – isegi kui meie vanemad samas linnas ei ela, siis oleme neil väga mitu nädalavahetust külas käinud ja siis hoolitsevad nad kenasti beebi eest. Ja saavad tõesti väga kenasti hakkama ja meie abikaasaga saame siis veidi kahekesi aega.

Mina kutsun tihti endale ka sõbrannasid külla või kärutama. Käin beebiga ujumas ning beebijoogas. Samuti sõbranna juures, kellel on samuti beebi.

Soovitus:  Otsi juba enne sünnitust välja mõni trenn/kohtumispaik teiste emadega. 

Mindset

Väga oluline on ka enda suhtumine. Kuigi beebiga välja minek on tükk tegemist, siis enamasti toob see lõpuks ikkagi positiivse emotsiooni. Isegi kui tunnen, et ei jaksa väga, siis olen ikka proovinud pea iga päev väljas käia, kutsuda sõbrannad kärutama vms ja hoidnud ennast aktiivsena. Oleme käinud ka beebiga kohvikus, isegi kui alguses oli hirm, et mis siis saab kui ta nutma hakkab, siis tegelikult ei ole midagi hullu juhtunud. Natuke kussutamist ja kõik on jälle korras ja teised inimesed ju saavad tegelikult aru. Ei tohi ennast unarusse jätta ja oma tassi tuleb proovida ikka võimalikult palju täita ja minu jaoks täidab tassi sotsiaalne elu ja nelja seina vahelt välja saamine.

Lisaks läksime juba kuuajase beebiga ema ja beebi joogasse, kus olid ka teised rasedate joogas käinud emad ja kellega saime siis juba vaikselt oma kangeid lihased sirutama hakata. Juhendaja ütles kohe alguses ka, et see on täiesti okei, kui beebi nutab või kui on tunni ajal vaja mähet vahetada või toita. Suurim kasu sellest oligi julgus koos beebiga väljas käia, mitte ainult kodus nelja seina vahel istuda. Seda kõike muidugi mõistlikkuse piirides – päris kaubanduskeskusesse ma iga päev beebiga minna ei soovitaks.

Soovitus: Käi beebiga koos kodust väljas ja ära muretse liiga palju sellepärast, mida teised arvavad.

Puhkuse lubamine ja aeg iseendale

Samas muidugi on väga oluline ka puhata. Näiteks nädalavahetusel laseb mees mul kaua magada. Mina toidan beebi ära ja mees tegeleb beebiga, kuniks jälle uus toidukord käes on. Kui tunnen, et olen väga väsinud, siis magan vahel päeval koos beebiga. Tuleks kindlasti ka partneriga läbi rääkida, et näiteks kui tema töölt tuleb, siis naine saab korraks üksinda jalutama või trenni vms minna. Olen enda puhul tähele pannud, et isegi pool tunnikest eemal teeb imesid. Samuti aitab väga nädalavahetusel meie vanemate juures käimine.

Soovitus: Võta endale iga päev vaba hetk – ka pool tunnikest teeb imesid!

Ootused maha

Leian, et oluline on ka endale mitte liiga kõrgeid ootuseid seada. Mina mõtlesingi enda jaoks välja, et esimesed kaks nädalat on minu paranemise ja kohanemise aeg ja rääkisin mehega läbi, et ta oleks esimesed kaks nädalat kodus. Siis olime tõesti täiesti beebimulli sees. Mina magasin ja puhkasin, mees kokkas ja oli rohkem beebiga. Käisime palju koos jalutamas ja rääkisime eesootavast elust. Samuti mõtlesin enne sünnitust selle välja, et vähemalt esimesed  kaks kuud luban endal olla töö mõttes pigem eemal ja ei pea midagi “tarka” tegema. Isegi imetamisnõustaja luges mulle sõnad peale, et alguses võikski mu päev olla lihtsalt Netflix ja imetamine. 🙂 (Seda ma muidugi päris teha ei suutnud, kuna olen väga aktiivne inimene, aga kuidagi mõnus oli, kui keegi teine mulle seda justkui lubas). Nüüd hiljuti sai mul kaks kuud täis ja tõesti tunnen, et nüüd olengi valmis taas nö veidi asjalikum olema. 

Ootused tuleks maha võtta ka oma keha osas. Ei ole loogiline, et kui keha muutus 9 kuud, siis nüüd on ta vanas vormis tagasi 9 päeva või isei 9 nädalaga. Tuleb endale aega anda ja olla endaga eriti selle nö neljanda trimestri ajal õrn ja hoolitsev. Mina olen käinud vaikselt joogas ja ujumas ning teinud veidi kardiot, aga raskustega trenne ei soovitanud mu füsioterapeut mul enne kolme kuud teha ja ka siis on vaja teada, millised harjutusi võib teha, et mitte endale näiteks diastaasi puhul liiga teha. Enne tugevama trenniga alustamist soovitaksin kindlasti lasta arstil või füsiol ennast üle vaadata.

Soovitus: Täiesti okei on alguses teha lihtsalt Netflix & imetamine 🙂

Abivahendid

Mind on aidanud ka mõned abivahendid. Nt kui beebi tahab pidevalt kaisus olla, siis soovitan investeerida heasse kandekotti. Proovisime alguses kandelina ka, aga lina sidumine osutus ikkagi meie jaoks veidi tüütuks, aga kandekoti saab paari sekundiga selga ja vähemalt meie beebile meeldib seal väga ning siis on endal ka käed vabad ja saab mõned asjad tehtud. Samuti on väga kasulikud abivahendid imetamispadi, lukuga swadle tekikott ööseks, käruväristaja, Babybjörni tool ja beebimonitor. Kuna meie beebile meeldib väga, kui teda kiigutatakse, siis ostsime hiljuti ka beebivõrkkiige, mis üles alla vetrub. Hetkel muide kirjutan seda blogi nii, et beebike kiigub võrkkiiges ja jäi sinna just tuttu.

Mina olen selle suhtumisega, et kui tundub, et mingi asi saab mu elu veidi kergemaks teha, siis proovin selle ära. Kui mingi beebile ostetud asi ei sobi, siis saab selle ju alati maha müüa. Olen ise ka palju asju kas sõprade käest ostnud või siis FB marketplace kasutanud.

Eks abivahenditega ongi selline katseeksitusmeetod – ühele perele sobib, teisele mitte.

Soovitus: Kasuta võimalusel abivahendeid – järelturul leidub kõike.

Kokkuvõttes arvan, et selleks, et ema vaimne tervis oleks korras, ei tohiks me naistena ennast beebimulli sisse liiga ära kaotada. See võib nüüd kõlada egoistlikult, aga leian, et alati ei ole kõige tähtsamad mitte beebi vajadused, vaid ema vajadused, sest kui ema on vaimselt katki, ei suuda ta ka oma beebi eest hoolitseda. Samuti ei tohi ära unustada oma partnerit. Mina paneksin tähtusejärjekorra hoopis nii – ema, partner, beebi; sest kui ema tass on täidetud ja paarisuhe on korras, siis on ka beebi õnnelik.

Minu kogemusest lähtuvalt on võimalik sünnitusjärgset depressiooni ja tugevat stressi ennetada, kui ennast piisavalt hästi ette valmistada, kohustusi jagada ning ka oma suhtumine üle vaadata. Nagu ka lennukis hädaolukorra puhul, on vajalik siiski esmalt endale hapnikumask pähe tõmmata ja siis saab ka teisi aidata.