Kristina lugu: kuidas ülekaal ja pidev seljavalu sundisid mind tegema 180-kraadise pöörde

Toitumine

Kaalulangetus ei ole ainult välimuse muutmine – see on elu kvaliteedi tõstmine, enesetunde parandamine ja iseenda eest hoolitsemine.  Be More brändisaadik Kristina Noorsalu jagab oma ausat ja inspireerivat teekonda – teekonda, mis sai alguse alaseljavalust ja tipnes elu täieliku muutusega.

Elu magusas maailmas ja selle varjuküljed

Mina olen Kristina, 31-aastane naine, kelle elu veel poolteist aastat tagasi keerles peamiselt kondiitrikunsti ümber, kuid nüüd olen oma elus teinud 180-kraadise pöörde ja tegutsen hoopis personaaltreenerina. Tuginedes enda kogemustele ja omandatud teadmistele aitan teisi inimesi, kes oma elus uue ja tervislikuma lehekülje tahavad keerata.

Minu kaalulangetusteekond on olnud väga pikk (tippkaal oli 83kg, hetkel kaalun 59kg), sest isegi noorena, olles täiesti normaalses kaalus, ei olnud ma rahul enda peegelpildiga. Kondiitriks õppima minnes, umbes 8 aastat tagasi, mäletan, et meile öeldi kohe, et kokariided tuleb tellida suuremad, sest nii mõnigi õpilane on lõpetades juba hoopis teises suuruses. Selle jutu peale ma naersin, aga nali oli minu kulul, sest nii juhtuski – ma ei mahtunud 2 aasta möödudes enam enda vormiriietesse ära, sest eks neid saiakesi sai õppimise käigus ikka päris palju nositud ja õpingutega kaasnes ka loomulikult palju stressi.

Selle 8 aasta jooksul olen proovinud korduvalt alla võtta ja olen ka võtnud, aga minu jaoks oli see alati selline “ajutine dieediperiood”, pärast mida langesin taas vanadesse mustritesse ja toitumisharjumustesse. Lisaks oli mul küll jalgadel töö, aga liikumisaktiivsus siiski väga väike ja olles iseenda tööandja, oli ka stressitase pidevalt väga kõrge, rääkimata puudulikest unetundidest.

Tervisest sai prioriteet

Minu tervis oli täielik naljanumber. Ma olen väga suure osa oma elust kannatanud alaseljavalusid, aga poolteist aastat tagasi tuli mul selline seljavalu periood, kus valu enam ise ära ei läinud. Olin igapäevaselt väga suurtes piinades, võtsin kangeid valuvaigisteid ja jõudsin lõpuks füsioteraapiasse. Samaaegselt sain aru, et ma ei saa enam niimoodi edasi minna ja ma pean enda tervise päriselt enda kätesse võtma.

Alustasin toitumiskava jälgimist ja esimesed tulemused ei lasknud end tegelikult kaua oodata. Tegin iga 3 nädala järel tublisti progressipilte, mis mind meeletult motiveerisid, sest juba paari nädalaga oli iga kord korralikku muutust näha. Käisin samaaegselt füsioteraapias edasi ja alustasin ka pikemate kõnnitiirudega. Alguses 3km kaupa ja olin selle üle meeletult uhke. Lubasin endale, et kui olen füsioteraapiaga saanud enda selja piisavalt heasse korda, siis hakkan esimest korda elus tegema ka päris trenni ja lähen jõusaali.

Hoidsin lubadusest kinni ja natuke üle aasta tagasi kirjutasin enda personaaltreenerile, kellega teeme koostööd siiamaani vaatamata sellele, et ka ise nüüd treenerina tegutsen. Sattusin õnneks inimese otsa, kes oskas minus selle leegi sütitada ja hakkasin jõutreeningut armastama esimesest trennist peale. Õige pea muutusid ka minu eesmärgid – sain aru, et ei soovi enam olla lihtsalt “peenike”, vaid soovin olla tugev ja päriselt heas vormis ja selle jaoks on eriti oluline, kui on kõrval keegi, kes oskab plaani paika panna ja jälgib ja selle järgimist.

Tänu jõutreeningule sain öelda enda seljavaludele üsna kiiresti head aega ja igapäevane toitumise jälgimine, tervislik eluviis, jõutreening ja ka üldine liikumisaktiivsus on teinud nii minu enesetunde kui ka tervisega täielikku imet. Ma ei ole kunagi olnud trenniarmastaja, isegi kehalise kasvatuse tundidest tegin kooli ajal poppi, seda enam šokeeris mind see, kui kiiresti on tegelikult võimalik oma elu täielikult ümber pöörata ja elada palju kvaliteetsemat elu. Lisaks aitab jõutreening mul üsna hästi kontrolli all hoida ATH sümptomeid, mille jaoks varasemalt pidin ravimeid võtma – nüüd saan hakkama ilma nendeta.

Stress, uni ja tasakaal – kaalulanguse peidetud võtmed

Kui on eesmärgiks ainult kaalulangetus, siis piisab täiesti ka ainult toitumise jälgimisest, aga kui on soov saada tugevaks ja heasse vormi, siis tuleb selle kõrval teha ka trenni – ja mitte lihtsalt kiloste

hantlitega tantsida, vaid treeningkava peab olema nädalast-nädalasse pidevalt progresseeruv. Ja seda omakorda toetab siis toitumine, mille juures on väga oluline ka see, et toidu kogused oleks piisavad, et lihasmass saaks areneda ja kasvada. Enda klientide pealt näen pidevalt, kuidas kardetakse süüa, sest äkki kaal tõuseb, aga alati ei tasu seda kaalunumbrit ka liiga tõsiselt võtta. Toitumise ja trenni kõrval ei saa ka unustada veel kahte väga olulist faktorit – stressi kontrolli all hoidmine ja piisav ning kvaliteetne uni. Inimene võib teha kõike justkui õigesti, aga kui stressihormoon on laes ja unerežiim väga ebaregulaarne, siis võib keha ikkagi kaalu paigal hoida.

Soovin jagada oma lugu, et sisendada inimestele, et kunagi ei ole liiga hilja, et võtta enda elu ja tervis enda kätesse. Ma olin sellega juba täiesti leppinud, et olin pidevalt haige ja käisin arstide vahet, et igasugustele muredele plaastreid (ehk ravimeid) peale saada, aga tegelikult on vastus nii palju lihtsam – meie keha tahab saada kvaliteetset kütust, siis ei ole teda ka nii palju remontida vaja.

Samm-sammult – väikeste harjumuste jõud

Algus võib olla kindlasti raske, aga kellegagi koos on seda teha palju lihtsam. Mina alustasin näiteks sõbrannaga koos sellest, et üksteisele iga päev igast toidukorrast pilte. See aitas kasvatada harjumust ja distsipliini. Samuti soovitaksin mitte alustada kõigest korraga. Ei pea päeva pealt hakkama jälgima karmi toitumiskava, kõndima 10000 sammu, tegema 5x nädalas trenni. Võib alustada kasvõi väikestest sammudest toitumisharjumuste muutmisel – vahetada limonaadid maitsevee vastu, valida piimatooted väiksema rasvasisaldusega, lugeda poes lihtsalt pakendeid ja teha iga päevaga natuke paremaid valikuid. Ja siis kui üks harjumus on juba sisse kulunud, võib liikuda järgmise juurde. Ja hästi oluline on endale selgeks teha, et kõik uued harjumused võiksid olla sellised, mida oled võimeline ka pikemas plaanis jälgima. Pigem aeglasem, aga tervislik progress, kui kiire enesepiinamine (nagu mõned ekstreemsed dieedid), millele järgnevad ülesöömissööstud.

Kristina kiire ja tervislik lemmikretsept pärast trenni

Jagan enda lemmikut retsepti pärast trenni söömiseks. Kuna pärast trenni on oluline, et keha saaks valgurikast toitu ja samas kiire elutempo juures soovin, et kõik minu toidud oleks pigem kiiresti

valmivad, siis on just see retsept saanud minu absoluutseks lemmikuks:

• 200g 0% rasvasisaldusega skyri
• 5g vähendatud rasvasisaldusega kakaopulbrit
• meelepärast magustajat (nt stevia, mesi, kookossuhkur, kiudainesiirup)
• 1 banaan
• 10g sarapuupähkleid

Kõigepealt segan skyri, kakao ja magustaja kokku kreemiks, lisan kaussi tükeldatud banaani ja purustatud pähklid. Lihtne, supermaitsev ja igati eesmärke toetav!

Lõppsõna: kunagi pole liiga hilja alustada

Kristina lugu tuletab meelde, et ei ole kunagi liiga hilja enda elu muuta. Pole vahet, kust sa alustad – oluline on teha esimene samm ja hoida fookust järjepidevusel, mitte täiuslikkusel.

Kristina tõestab, et sihikindluse, toetava keskkonna ja väikeste sammudega on võimalik saavutada midagi, mis tundus varem kättesaamatu: tervislik, tugev ja õnnelik elu.