Tervislikud rasvhapped – mis need on ja milleks on neid vaja?
7. juuni, 2018
Toitumine
Rasvhapped on saanud aja jooksul palju negatiivset tähelepanu ja sundinud inimesi otsima võimalusi nende vähendamiseks. Kuigi paljud valivad madalama rasvasisaldusega toidu, on veelgi olulisem see, milliseid rasvu tarbitakse.
Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud rasvhapped, monoküllastumata rasvhapped, polüküllastumata rasvhapped. Üldjoontes peaks sööma vähem küllastunud ja rohkem tervislikke, mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Tervislikud rasvad esinevad sellistes toiduainetes nagu oliiviõli, rasvane kala, avokaado, linaseemned ja pähklid. Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomset päritolu rasvades, näiteks lihas, piimatoodetes, searasvas ja võis. Transrasvhappeid esineb looduslikult vähe (nt piimarasvas), kuid need võivad tekkida vedelate taimeõlide hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel. Bioloogilise toime poolest on transrasvhapped lähedased küllastunud rasvhapetele. Võimalikud transrasvhappeid sisaldavad toidud on küpsetised, küpsised, kondiitritooted, kiirtoidud, osad margariinid. Need tooted on tavaliselt ka rikkad küllastunud rasvhapete, suhkru ja soola poolest ning seetõttu on soovitatav neid tarbida võimalikult tagasihoidlikult.
Tervislikud oomega-3-rasvhapped, mis kuuluvad polüküllastamata rasvhapete hulka, on eriti tähtsad, sest neil on meie kehas täita rida unikaalseid ülesandeid alates ajutegevuse turgutamisest kuni ulatuslike põletikuliste reaktsioonide vähendamiseni. Üldiselt on rasvad organismile vajalikud, sest:
- need võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest
- need varustavad inimorganismi rasvlahustuvate A-, D- ja E- vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks organismis
- fosfolipiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes
- need on vajalikud sapi väljutamiseks soolde, vastasel korral sapp peetub sapipõies ja on oht sapikivide moodustumiseks
- kolesterool on vajalik sapphapete, steroidhormoonide sh suguhormoonide ning D-vitamiini sünteesiks organismis
Toidurasvad ei tohiks anda alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemseks vajaliku koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ja langeda vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule.
Teisalt, kuna rasvad annavad väga palju energiat, siis tarbides rasvarikkaid toite, on väga kerge saada üleliigset energiat. Kui energia tarbimine ja selle ära kulutamine ei ole tasakaalus, võib see viia ülekaalu või rasvumiseni. Tähtis on jälgida, et rasvad tuleksid tervislikest allikatest, mitte töödeldud toidust.