Raseduse ja imetamise periood on iga naise ja ema jaoks kõige ilusam ja oodatum. Sellel ajal toimuvad naise kehas nii füüsilised kui ka hormonaalsed muutused. Tekib täiendava energia ja toitainete vajadus, sest nüüd tuleb hoolitseda lisaks endale ka lapse eest. 

Miks on oluline tervislikult toituda?

On oluline, et ema saaks võimalikult palju toitaineid toidust kätte ning seetõttu soovitatakse toituda võimalikult kvaliteetsest toiduainetest ja võimalikult mitmekesiselt. Loobuda valmis-ja rämpstoidust, tarbida rohkelt marju, puu-ja köögivilju, sh kaunvilju. See aitab toetada lapse arengut ning vähendada erinevate haiguste ja komplikatsioonide tekke riski nii emal kui ka lapsel. Liigse magusa ja karastusjookide tarbimine võib endaga kaasa tuua rasedusdiabeeti ning töödeldud ja rämpstoidu ülesöömine võib kaasa tuua kõhukinnisuse ja vajalike toitainete puuduse. Maiustused ja nn rämpstoit on kaloririkkad, kuid toitainete vaesed. Seega võib liigne patustamine põhjustada liigset kaalutõusu. Samas värsked puu-ja köögiviljad sisaldavad lisaks vitamiinidele ja mineraalainetele hulganisti kiudaineid, mis aitavad vältida kõhukinnisuse teket ning hoida kaalu kontrolli all. 

Mida keha vajab?

Raseduse ajal suureneb valkude, kaltsiumi, folaatide, raua, C-vitamiini, D-vitamiini, magneesiumi ja oomega 3 rasvhapete vajadus. Imetamise ajal tuleks täiendavat tähelepanu pöörata valguvajadusele, vitamiinidele D, A, E, C ja B12, seleenile ja tsingile. Samas tuleb meeles pidada, et mõnede vitamiinide ületarbimine, nt vitamiin A ja E, on loote ja ema jaoks ohtlik, seetõttu tuleks enne toidulisandite tarbimist kindlasti konsulteerida oma arstiga. 

Kas supertoite tohib tarbida?

Sisuliselt on supertoidud ehk väetoidud taimed, marjad ja seemned, mille vitamiinide- ja mineraalainete sisaldus on väga suur. Neid leidub ka meie enda aedades ja metsades. Kodumaisteks supertoitudeks on näiteks aroonia, karulauk, peet, vaarikad, mustsõstrad. Välismaalt on meile tuntud chia seemned, goji marjad, maca jt. Paljusid supertoite saab tarbida ka  toorelt niiöelda peenralt korjates või siis (külm)kuivatatult ja pakendatult. Pakendatud supertoidud on loodusliku päritoluga, nad säilitavad vajalikud vitamiinid ja mineraalained ning neid on lihtne lisada pudrule, smuutile, leivamäärdele või moosile. 

Milliseid supertoite valida Be More tootesarjast?

Be More’il on olemas mitmeid supertoite ja toidusegusid, mis aitavad toetada keha vajalike toitainetega nii raseduse kui ka imetamise ajal: 

• Kooritud kanepiseemned – valguallikas, sisaldavad oomega 3 ja oomega 6 rasvhappeid, magneesiumi, tsinki, fosforit, tiamiini, folaate
• Chia seemned – valguallikas, sisaldavad oomega 3 ja oomega 6 rasvhappeid, kaltsiumi, magneesiumi, fosoforit, rauda, folaate
• Acai pulber – valguallikas, sisaldab kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vitamiini E
• Goji marjad – sisaldavad seleeni, rauda, kaaliumi, Vitamiini C
• Kollageen – suur valguallikas
• Toorkakao – sisaldab rauda, magneesiumi, mangaani, tsinki, kaaliumi, folaate, C-vitamiini
• Be Beautiful supertoidusegu – hea valguallikas, sisaldab C-vitamiini, magneesiumi, kaaliumi, rauda, tsinki, folaate, vitamiini E, vitamiini A
• Be Active supertoidusegu – aitab väsimuse vastu, sisaldab foolhapet, fosforit ja kaaliumi, kiudaineid
• Be Fit supertoidusegu – hea valguallikas, sisaldab rauda, kaaliumi, magneesiumi, fosforit, tsinki

Vajadusel konsulteeri arstiga

Siiski on olemas mõned supertoidud, mida ei ole veel piisavalt uuritud ning mille mõju rasedatele ja imetavatele emadele ei ole täpselt teada, seetõttu soovitatakse nende tarbimist sel perioodil vältida. Üheks selliseks supertoiduks on chaga. Seega, nii nagu toiduga, ei ole mõistlik ka supertoiduga üle pingutada, tasub säilitada kaine mõistus ja pidada piiri. Kui aga kahtled milleski, siis konsulteeri kindlasti arstiga. 

Autor: Toitumisnõustaja Julia Bõstrova

Kasutatud artiklid: 

• https://www.healthline.com/health/pregnancy/nutrition
• https://www.healthline.com/nutrition/supplements-during-pregnancy#9
• https://www.healthline.com/nutrition/breastfeeding-diet-101#6
• Eesti toitumis-ja liikumissoovitused, 2015.