Toitumisnõustaja+ viis märtsis juba mitmendat korda läbi suurt suhkruvaba väljakutset, mille üheks korraldajaks oli toitumisnõustaja ja terapeut Elis Nikolai-Vendla. Elis usub, et lisatud suhkrut ei pea ilmtingimata igaveseks menüüst välja jätma, aga üldist teadlikkust võiks suhkrust, selle mõjust ja olemusest kindlasti tõsta. Teadlikkus aitab vähendada igapäevast suhkrutarbimist ning  lõpuks asendada pidev ohjeldamatu magusaisu teadliku nautimisega.

Suhkruvaba kuu väljakutse möödus osalejatel igati edukalt. Paljud kirjeldasid väljakutse lõppedes, et alguses kartsid, et need 30 päeva saavad olema väga keerulised, kuid väljakutse osutus nende jaoks lõpuks lihtsamaks, kui oleks võinud arvata.

Enamikel osalejatel muutus ka maitsemeel ehk väljakutse lõppedes tundus isegi pool banaani tohutult magus! Üks osaleja jagas, et tema jaoks tundus isegi hapukoor kuidagi harjumatult magusavõitu. Maitsemeel muutub tegelikult päris kiiresti. Enamasti ongi suhkruga nii, et mida rohkem seda sööme, seda rohkem me ka magusat tahame.

Positiivseid muutusi märgati ka energiatasemes, naha tervises, keskendumisvõimes, isude vähenemises, une kvaliteedis, PMS sümptomite leevenemises ning omajagu osalejaid kaotas boonuseks ka mõned soovimatud ülekilod.

Eks oli ka neid, kes väljakutset päris 100% kaasa ei teinud, kuid tunnistasid siiski, et suhkrutarbimist jäi oluliselt vähemaks ning usun, et see on ka juba väga hea algus.

Mida tähendab suhkur ja kuidas saada aru, et toode on suhkruvaba?

Suhkur on süsivesikute hulka kuuluv magusamaitseline orgaaniline ühend. Suhkur ei ole ainult see valge granuleeritud magustaja, vaid ka paljudes taimedes leiduv ja inimesele oluline energiaallikas glükoos, puuviljasuhkur ehk fruktoos, piimatoodetes leiduv laktoos ning odraterade idandamisel tekkiv maltoos. Keemilistelt omadustelt ning struktuurilt on looduslikult toidus sisalduv suhkuridentne toidule lisatud suhkruga.

Kuid muidugi on looduslikult toidus esinev suhkur tervise seisukohast parem kui lisatud suhkur!

Kuidas neid kahte eristada?

Kuna Euroopa Liidus ei ole kohustuslik toiduainetootjatel toitumisalase teabe all kuvada, kas 100 grammi kohta tootes esinev suhkur on lisatud või mitte, tuleb selle väljaselgitamiseks vaadata koostisosade nimekirja. Kui sealt loeme välja “suhkur”, “glükoosisiirup”, “fruktoos” vms, siis on sellesse tootesse ikkagi suhkrut ka lisatud.

Kui koostisosade nimekirjas “suhkur” puudub, aga toitumisalane teave näitab, et tootes on näitek 100 g kohta 3,9 g suhkrut, siis võime järeldada, et see on toidus naturaalselt esinev suhkur. Sellest ei pea küll hoiduma.

Üldiselt võime väita, et toode on täiesti suhkruvaba, kui ei sisalda üle 0,5 grammi suhkruid 100 grammi kohta.

Kas igasugune suhkur on paha? 

Igatahes on olemas nö paremat suhkrut. Suhkru kasu-või kahjutegur oleneb paljuski ka sellest, et millises toidus seda leidub ja mida see toiduaine peale suhkru veel sisaldab. Näiteks sisaldavad kõik puuviljad päris heas koguses suhkrut ehk fruktoosi, kui mitte ainult! Puuviljades on ka olulisi kiudaineid, vett, vitamiine ning mineraalaineid. Kui me aga võtame selle sama fruktoosi ja magustame sellega mõnda limonaadi, siis ei ole see enam kuigi tervistav, samuti on puuvilju tervise seisukohalt palju mõtekam süüa, kui juua nendest pressitud mahla.

Ka kummikommid on alati hea näide – need ei sisalda peale suhkru ja tarretajate/paksendajate mitte kui midagi. Tumedas šokolaadis on vähemalt häid rasvasid ning olulisi antioksüdante.

Ka näiteks supertoidupulbid ja toorbatoonid on igati tervistavad, sest sisaldavad ainult naturaalselt esinevaid suhkruid ning ka palju muud kasulikku.

Sellised magustajad nagu mesi, agaavi- ja vahtrasiirup, kookospalmisuhkur on võrreldes valge rafineeritud suhkruga toitainerikkamad ning enamasti mõjutavad ka veresuhkru taset veidi vähem, kuid keemiliselt on ka need siiski suhkur ja liiga palju ei tasuks ka neid oma menüüsse lisada. Ehk siis suhkur on siiski suhkur ja igasuguse lisatud suhkruga tasub olla mõõdukas.

Kuidas maiustada tervislikult?

Kui aga tahta tervislikumalt maiustada, siis võib magustajatena kasutada nii värskeid kui ka kuivatatud puuvilju. Datlid on suurepärased ja toitainerikkad magustajad! Lisaks võib magustamisel kasutada ka jaanikaunapulbrit, toorkakaod või erinevaid marjapulbreid.
Muidugi sobivad magustamiseks ka mesi, palmisuhkur, agaavisiirup või näiteks stevia, erütritool ja ksülitool. Kolm viimast on suhrualkoholid ehk polüoolid, mis on igatahes paremaks valikuks kui sünteetilised magustajad.

Mõned tervislikud maiustused Toitumisnõustaja+ retseptikogumikust:

https://toitumisnoustajapluss.ee/retseptid/kikerherne-kupsised-sokolaaditukkidega/

https://toitumisnoustajapluss.ee/retseptid/suhkruvabad-marjamuffinid/

Artikli autor: Elis Nikolai-Vendla