Lihtsad sammud lapse immuunsuse tõstmiseks

22. aprill, 2020

Toitumine

Laps puutub esmakordselt bakteritega kokku juba sünni ajal. Sealt edasi tema kokkupuude nendega järjest suureneb. Mida enam laps puutub bakteritega kokku, seda enam areneb tema immuunsüsteem. Lapseeas hästi väljaarenenud immuunsüsteem tagab kaitse ka täiskasvanueas paljude, sh kriitiliste haigusetekitajate vastu. Organismi vastupanuvõimele erinevate haigustekitajate suhtes ehk immuunsusele aitab kaasa tervislik elustiil – piisavalt puhkust ja hea uni, liikumine ning tasakaalustatud mitmekülgne toitumine.

Kvaliteetne uni ja piisav puhkus aitavad kaasa lapse keskendumisvõimele ja õpitulemuste parandamisele ning lisaks vähendavad tuju kõikumist ja käitumuslikke probleeme. Väiksemad lapsed peaksid magama 11-16 tundi ja kooliealised 8-13 tundi. Heale unele aitab kaasa kindel graafik, millest peetakse kinni ka nädalavahetustel. Leppige lapsega kokku, mis kell ta peab voodis olema ning alustage ettevalmistustega magamaminekuks juba tund aega varem, et lapsel oleks aega maha rahuneda ja end õigele lainele seada. Kuna ekraanide sinine valgus stimuleerib aju, siis televiisor, arvuti, telefon sellel ajal juba välja lülitatud olla.

Lapse immuunsuse tõstmiseks on oluline ka liikumine, eriti värskes õhus. Lisaks sotsialiseerumisele, loovuse arengule ja mitmete teiste kasulike oskuste õppimisele, aitab värskes õhus viibime kaasa D-vitamiini tootmisele ja seda ka pilvise ilmaga. D-vitamiin mõjutab oluliselt immuunsust ning osaleb paljudeks keha jaoks olulistes protsessides. Selle pidev puudujääk nõrgestab lapse immuunsust ning ta võib olla haiguste suhtes vastuvõtlikum. Lisaks on aktiivsed lapsed harvem ülekaalulised.

Tähtsal kohal on mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine. Laps vajab kasvamiseks, arenemiseks, igapäevasteks toimetusteks ning viiruste ja bakteritega võitlemiseks palju energiat ja on oluline, et lisaks energiale saaks laps toidust ka vajalikud toitained kätte. Mida mitmekesisem on lapse toidulaud, seda suurem võimalus selleks on.

Puu- ja köögiviljad, kaunviljad, pähklid ja seemned sisaldavad rohkelt toitaineid, sh ka antioksüdante, mis aitavad kaasa põletike vähendamisele ning seeläbi suurendavad organismi vastupanuvõimet haigustele. Puu- ja köögivilju võib lisada näiteks pudrudele ja smuutidele. Heaks alternatiiviks ja vitamiinide allikaks on ka supertoidud – lisa smuuti või pudru sisse mõni lusikatäis Be Smart või Be Active supertoidusegu, et laps saaks vajalikud vitamiinid kätte. Olulised on ka tervislikud rasvad – neid leidub nii pähklites, seemnetes (näiteks chia seemnetes), oliivõlis ning nad aitavad võidelda põletikega kehas.

Maiustused, kommid, näksid, karastusjoogid sisaldavad palju lisatud suhkrut, mis muudab lapse organismi happeliseks ja haigustele vastuvõtlikumaks. Lisatud suhkur ja muud maiustused sisaldavad palju energiat, kuid vähe toitaineid. Tegemist on kiirete süsivesikutega, mis töödeldakse kiiresti energiaks, kuid organism ei jõua seda toodetud energiat nii kiiresti ära tarbida ning see ladestub kehas rasvana ja võib ajapikku põhjustada ülekaalulisust. Ülekaalulise lapse organism on lisakilode tõttu ülekoormatud ja seeläbi haiguste suhtes vastuvõtlikum. Pigem võiks maiustuste asemel vahepalaks süüa puu- ja köögivilju. Kui need on pandud lapse jaoks nähtavale kohale ning kooritud ja/või tükkideks lõigatud, sööb ta neid kindlasti parema meelega. Lisaks võib vahepalaks süüa tervislikke ilma lisatud suhkruta maiuseid, nagu näiteks datlite ja pähklitega isetehtud toorkommid. Kui aga endal tervislike ampsude tegemiseks aega napib, proovi Be More supertoidubatoone.

Immuunsüsteemi mõjutavad ka soolestikus toimetavad bakterid ja nende kooslus ehk mikrobioom. Lapse mikrobioomi mõjutavad positiivselt hapendatud toidud – need on organismi jaoks probiootilise toimega. Lisaks hapendatud kapsale on probiootiliste omadustega ka hapendatud piimatooted, näiteks naturaalne jogurt ja keefir. Jogurti ja keefiri võib muuta lapse jaoks atraktiivsemaks ja värvilisemaks lisades puuvilju ja marju või hoopiski Be More supertoidusegusid.

Ja lõpetuseks puhta vee tarbimine. Vee tarbimine ei pruugi küll haiguste eest kaitsta, kuid see toetab keha olulisi funktsioone – soodustab seedimist, südame ja neerude tööd, parandab keskendumisvõimet ja tuju ning seeläbi tõstab ka vastupanuvõimet haigustekitajatele.