Kas näojooga võib vähendada kortse? Küsimustele vastab näojooga treener Kaidi Hunt.

Nahahooldus

Viimastel aastatel on näojooga muutunud üha populaarsemaks teemaks nii ilu- kui tervisemaailmas. Kas tõesti on võimalik näolihaseid treenides saavutada nähtavaid tulemusi ilma süstide ja protseduurideta?

Tegime intervjuu näojooga treeneri Kaidi Huntiga, kes selgitab põhjalikult, kuidas näojooga toimib, milliseid tulemusi võib oodata ning kellele see sobib.

Allpool leiad tema vastused – ausalt, praktiliselt ja teaduspõhiselt lahti seletatuna.

1. Mis on näojooga ja kuidas see erineb tavalisest näomassaažist?

Näojooga on teadlik ja süsteemne näolihaste treenimine. See ühendab harjutused, hingamise ja lõdvestuse eesmärgiga tugevdada, toniseerida ja tasakaalustada näolihaseid. Lisaks toetab näojooga naha ainevahetust, aktiveerib vereringet ja lümfitööd ning stimuleerib elastiini ja kollageeni tootmist.

Erinevalt enamikust kehalihastest kinnituvad paljud näolihased otse nahale, mitte ainult luule. See tähendab, et iga lihaspinge ja -tasakaalutus mõjutab otseselt naha välimust – kortsude sügavust, näokontuuri ja üldist toonust.

Vanusega väheneb lihasmass ja sidekoe elastsus ning kollageeni tootmine aeglustub. Kui lihased nõrgenevad või muutuvad krooniliselt pinges olevaks, hakkab nägu kaotama oma loomulikku toestust. Just siin tuleb mängu näojooga.

Näojooga ei ole lihtsalt “näo liigutamine”. See on teadlik lihastreening. Nii nagu me treenime keha, vajavad ka näolihased regulaarset aktiveerimist ja tasakaalustamist. Näojooga õpetab lihaseid tööle panema, nende liikumist kontrollima ning sama olulisena – neid õigel hetkel lõdvestama.

Massaaž on samuti vajalik kuna parandab vere- ja lümfiringet, aitab vähendada turseid ja vabastada pingeid, kuid ei treeni lihaseid ega taasta nende jõudu.

Massaaž ja näojooga täiendavad teineteist ideaalselt. Näiteks kui lihased on krooniliselt pinges (mis on väga levinud lõualuu, kulmudevahe ja kaela piirkonnas), võib ilma eelneva lõdvestuseta tehtud treening pingeid süvendada ja sellega kortsude sügavusele hoopis kaasa aidata.

Lõdvestatud ja “soojendatud” lihas reageerib treeningule paremini ning tulemused nähtavamad.

2. Kui palju on meie näos lihaseid ja miks neid üldse treenida?

Inimese näopiirkonnas on üle 50 lihase. Neist suur osa kinnitub otse nahale, mitte ainult luule – ja just see teeb näo anatoomiliselt eriliseks. 

See tähendab, et iga lihaspinge, harjumuslik miimika ja tasakaalutus mõjutab otseselt naha välimust, kortsude kujunemist ning näokontuuri.

Vanusega väheneb loomulikult lihasmass ja -toonuse tase. Osa lihaseid muutub nõrgaks ja hakkab “vajuma”, samal ajal kui teised võivad jääda kroonilisse pingesse (näiteks kulmudevahe või lõualuu piirkond). Tulemuseks ei ole ainult kortsud, vaid ka näo proportsioonide muutus – lõuajoon kaotab kuju, põsed vajuvad, silmad näivad väiksemad.

Nii nagu me treenime oma keha, et säilitada tugevus, rüht ja vorm, siis ka näolihased vajavad teadlikku aktiveerimist ja tasakaalustamist.

Näojooga eesmärk ei ole lihtsalt “lihaseid pingutada”, vaid taastada lihaste omavaheline tasakaal – tugevdada nõrku, lõdvestada üleaktiivseid ja parandada verevarustust. Tugev ja tasakaalus lihaskond annab nahale parema toestuse, parandab näokontuuri ning aitab säilitada nooruslikumat ja värskemat ilmet loomulikul viisil. Suurenenud verevarustus toob rakkudeni rohkem hapnikku ja toitaineid mille tulemusel nahk muutub kirkamaks ja elavamaks ning jume ühtlasemaks.

3. Milliseid tulemusi võib näojoogaga realistlikult oodata?

Näojooga tulemused on loomulikud ja järk-järgulised. See ei ole “kiirparandus”, vaid teadlik protsess, mis toetab näo struktuuri ja funktsiooni seestpoolt väljapoole. Regulaarne ja korrektne harjutamine annab märgatavaid tulemusi. Võtmesõnaks on järjepidevus.

Kui näolihased muutuvad tugevamaks ja tasakaalustatumaks, paraneb nende võime toetada pehmeid kudesid. Lõuajoon muutub selgemaks, põsesarnapiirkond tõuseb ning “vajunud” ilme väheneb. Kogu näokontuur muutub paremini defineerituks.

Näojooga aktiveerib vereringe ja lümfitöö, aidates kehal liigset vedelikku tõhusamalt eemaldada. Selle tulemusel väheneb turse ning nägu tundub kergem ja puhtama joonega – eriti silmade ja põskede piirkonnas.

Paranenud verevarustus toob rakkudeni rohkem hapnikku ja toitaineid. Nahk muutub kirkamaks, elujõulisemaks ja ühtlasema jumega.

Paljud kortsud ei ole pelgalt vanuse küsimus, vaid korduva miimika ja kroonilise lihaspinge tulemus. Kui üleaktiivsed lihased (näiteks kulmudevahe või otsaesise piirkonnas) õpivad lõdvestuma, muutuvad jooned pehmemaks,  vähem domineerivaks ja võivad täielikult kaduda.

Kulmude, otsmiku ja silmaümbruse lihaste tasakaalustamine muudab pilgu avatumaks ja erksamaks. Väheneb “raskete laugude” mulje ning nägu näeb välja puhanum.

Näojooga ei puuduta ainult nägu. Kael, lõualuu ja kehahoid on näo väljanägemisega otseselt seotud. Kui rüht paraneb, väheneb lõuaalune pinge ning kogu näo proportsioon muutub harmoonilisemaks ja nooruslikumaks.

Järjepideva praktika tulemusena muutub nägu märgatavalt värskemaks, pringimaks ja tasakaalustatumaks. Muutus ei seisne ainult üksikute kortsude vähenemises, vaid kogu ilmes – nägu näeb välja säravam, elujõulisem ja loomulikult hoolitsetud.

Just see loomulik ja harmooniline muutus ongi näojooga suurim väärtus.

4. Kui kiiresti on võimalik muutusi märgata?

Tänapäeval ollakse harjunud kiirete tulemustega, kuid näojooga toimib sarnaselt kehatreeningule: muutused tulevad järk-järgult ning sõltuvad järjepidevusest.

Esimesed muutused on sageli tuntavad üsna kiiresti. Juba 1–2 nädala jooksul võib märgata paremat verevarustust, kergemat tunnet näos ja vähenenud pinget  Nägu tundub rohkem “elus”, jume kirkam ning turse väiksem.

Struktuursemad muutused vajavad rohkem aega. Lihastoonuse paranemine, näokontuuri selginemine ja pehmete kudede parem toestus kujunevad tavaliselt 4–8 nädala jooksul. See on aeg, mille jooksul lihased hakkavad reaalselt tugevnema ja tasakaalustuma. Sarnaselt kehalihastele vajavad ka näolihased aega, et kohaneda ja areneda.

Nagu iga treeningu puhul, on võtmesõnaks järjepidevus. Harv ja juhuslik harjutamine ei anna nähtavat muutust. Regulaarne ja teadlik praktika seevastu loob kumulatiivse efekti – väikesed muutused liituvad ning tulemused muutuvad ajas üha märgatavamaks.

Näojooga ei anna üleöö efekti, kuid annab midagi olulisemat: loomuliku, püsiva ja järk-järgult süveneva muutuse. Hakkad märkama ja korrigeerima oma miimikat ning lihaspingeid kogu päeva jooksul. Näojoogast saab osa sinu kehateadlikkusest – ning just see igapäevane teadlikkus aitab tulemusi hoida ja süvendada.

5. Mis vanuses võiks näojoogaga alustada? Kas 40+ või 50+ vanuses on veel mõtet alustada?

Näolihaseid on soovitav treenida kogu elu – küsimus ei ole niivõrd vanuses, kuid eesmärgis ja lähenemises. Igas eluetapis on fookus lihtsalt veidi erinev.

20+ tegeleme ennetuse ja teadlikkuse loomisega. Nahk ja lihastoonus on enamasti loomulikult heas seisus. Selles vanuses on näojooga roll eelkõige ennetav. Õpid märkama oma miimikaharjumusi, vältima liigset otsaesise kortsutamist või kulmude kokkutõmbamist ning hoidma paremat rühti.

See on aeg, mil saab luua tugeva vundamendi – teadlikkus, mis aitab vananemisprotsessi aeglustada, mitte hiljem tagajärgedega tegeleda. Muu hulgas on see abiks ka vistrikute puhul kuna  naha ainevahetus paraneb ja see aitab kaasa vistrikute vähenemisele.

30+ – esimeste muutuste tasakaalustamine. Kolmekümnendates hakkab loomulik kollageenitootmine järk-järgult vähenema ning esimesed miimikajooned ilmuvad nähtavale. Selles etapis aitab näojooga tasakaalustada üleaktiivseid lihaseid ja toetada nõrgemaid piirkondi.

Fookus on toonuse hoidmisel, silmaümbruse värskusel ja näokontuuri säilitamisel. Regulaarne treening võib selles vanuses anda väga kiiresti nähtavaid tulemusi, sest kudede elastsus on endiselt hea.

40+ ja 50+ – toonuse taastamine ja vajumise vähendamine. Selles vanuses muutuvad nähtavamaks nii lihastoonuse langus kui ka pehmete kudede vajumine. Näojooga eesmärk ei ole enam ainult ennetus, vaid juba olemasolevate muutuste tasakaalustamine.

Tugevdades põse-, lõua- ja kaelalihaseid ning lõdvestades krooniliselt pinges piirkondi, saab parandada näokontuuri selgust ja vähendada “raskuse” tunnet näo alaosas.

Lisaks mängib selles vanuses suurt rolli rüht – pea asend ja kaela pinge mõjutavad otseselt lõuajoont ja näo üldilmet.

60+ – muutused on endiselt võimalikud ka selles vanuses reageerivad lihased treeningule. Lihaskude on võimeline tugevnema igas eas, kui seda õigesti stimuleerida. Loomulikult on muutused järk-järgulisemad ning lähenemine peab olema õrnem ja teadlikum, kuid tulemused on täiesti võimalikud.

Sageli on selles vanuses suurim võit mitte ainult esteetiline, vaid ka funktsionaalne – väheneb lõualuupinge, paraneb näo liikuvus ja üldine enesetunne.

Vanus ei ole määrav. Oluline on kohandada harjutused vastavalt oma hetke seisundile, arvestada kudede tundlikkust ja liikuda järjepidevalt. Näolihased ei “lõpeta” reageerimist teatud sünnipäevast alates – nad vajavad lihtsalt teadlikku ja regulaarset tööd.

6. Kui tihti peaks näojoogat tegema?

Näojooga puhul on kõige olulisem järjepidevus, mitte intensiivsus. Näolihased on väikesed ja reageerivad regulaarsele, mõõdukale koormusele paremini kui harvale ja väga tugevale pingutusele.

Algusfaas – harjumuse ja toonuse loomine. See võiks kesta esimesed 3 nädalat.

Kui oled alles alustamas, võiks teha harjutusi 4–6 korda nädalas, Selles etapis on eesmärk aktiveerida lihased, õppida korrektset tehnikat, tekitada kehas uus liikumismuster.

Sagedasem, kuid mõõdukas treening aitab lihastel kiiremini “ärkama” hakata ning loob nähtavama vundamendi esimeste nädalate jooksul.

Edasine praktika – tulemuse stabiliseerimine Kui lihastoonus on paranenud ja harjutused on saanud loomulikuks osaks rutiinist, piisab enamasti 3–4 korrast nädalas, et tulemust säilitada ja süvendada.

Sarnaselt kehatreeningule ei kao lihastoonus üleöö, kuid see vajab regulaarset stimuleerimist. Nüüd ei pea enam nii sageli treenima kui alguses, kuid täielikult pausile jäädes hakkavad tulemused aja jooksul taanduma.

Võtmesõna on tasakaal.

Oluline on mitte teha liiga harva samas ei ole mõistlik ka üle treenida. Liigne pingutamine, liiga tugev surve või igapäevane intensiivne treening võib tekitada hoopis lisapingeid, eriti otsmiku, kulmuvahel ja lõualuu piirkonnas.

Näojooga ei ole “rohkem on parem” tüüpi praktika. See on teadlik ja kvaliteetne lihastöö. Õigesti doseeritud treening tugevdab nõrku lihaseid, lõdvestab üleaktiivseid piirkondi, toetab näo loomulikku tasakaalu.

Paljudele sobib hästi rütm, kus tehakse lühike harjutuste seeria argipäeviti ning nädalavahetusel pikem, rahulikum treening koos lõdvestuse ja massaažiga.

Kõige olulisem on leida tempo, mida suudad hoida pikaajaliselt. Näojooga ei piirdu vaid 10–15 minutit treeninguga päevas – see muutub osaks sinu teadlikust suhtumisest miimika ja lihaste kasutamisse kogu päeva jooksul. Just see pidev teadlikkus ja järjepidevus loovad nähtava, harmoonilise ja loomuliku muutuse.

7. Kui pikk peaks olema üks treening?

Treeningu pikkus sõltub tasemest, eesmärkidest ja igapäevasest ajakavast.

Kui alles alustad, on ideaalne 5–15 minutit korraga. Selle aja jooksul jõuab aktiveerida kõik olulised näolihased, harjutada korrektset tehnikat ja lisada ka mõned lõdvestuse elemendid. Lühike treening ei koorma lihaseid üle, aga loob vundamendi, millele hiljem saab lisada täiendavaid harjutusi.

Kui oled juba mõnda aega harjutanud, võib treening olla 20–30 minutit, eriti kui lisad ka lõdvestuse ja lümfidrenaaži elemente. Pikem treening võimaldab sügavamalt aktiveerida nõrgemaid lihaseid, lõdvestada üleaktiivseid piirkondi, parandada vereringet ja lümfitööd kogu näopiirkonnas.

8. Millised on 3 kõige olulisemat harjutust algajale?

1. Rühi korrigeerimine

Õige rüht on kogu näo ja kaela alus. Kui selg on sirge, kael kenasti hoitud ja lõug neutraalses asendis, aitab see ennetada kaelakortsude, lõua vajumise ja näo allapoole vajumise teket.

Näiteks telefoni skrollides ära lase lõual rinnale vajuda  hoia lõug kergelt üleval ja liigu vaid silmadega. Kujuta ette, et sul on peas kroon, kui alla vaatad, siis ainult silmadega, lõuga alla ei lase. See aitab hoida kogu kaela ja näo lihaseid kenasti toonuses. Ka “rasked lauad” ja pinges ilme võib olla seotud vale rühiga.

2. Näo regulaarne lõdvestamine

Näolihaste teadlik lõdvestamine on sama oluline kui tugevdamine. Proovi kohe: sule silmad ja lõdvesta kogu nägu. Tunne, kus hoiad pinget – kas näiteks surusid hambaid kokku, hoidsid pinget otsaesisel, kissitasid silmivõi surusid suud prunti.

Kui märkad pinget, keskendu selle lõdvestamisele. Korda harjutust nädal aega järjest iga 30 minuti järel. Pane silmad kinni, lõdvesta nägu ja hoia lõdvestatud olekut, jäta see olek meelde. Selline regulaarne harjutamine õpetab lihastele, et pinget ei ole tarvis hoida ja nii hakkavad lihased ise uut lõdvestatud olekut omaks võtma.

3. Peanaha masseerimine

Peanahk peab olema liikuv, sest kui see on pinges või liikumatu, mõjutab see otsmiku ja näo lihaste tööd. Kinnine ja pinges peanahk võib põhjustada otsmiku kortse ning raskustunne pealael ja põskedel.

Regulaarne peanaha masseerimine aitab parandab vereringet ja toetab kogu näo toonust. Masseeri sõrmeotstega kogu peanahka, liigu ka üle kukla, kaela ja dekoltee. Masseerides tunned kohe kergendust – justkui tuleks ruumi juurde ja nägu muutub värskemaks.

9. Millised vead on algajate seas kõige tavalisemad?

Oluline on mõista, et näojooga ei tohiks tekitada uusi pingeid – eesmärk on lihaste tasakaal, mitte liigne pingutamine.

Liiga tugev pingutus. Sageli arvatakse, et “mida rohkem lihaseid pingutada, seda parem tulemus”. Tegelikult liiga tugev pingutustekitab sageli lihastes tarbetut stressi, võib süvendada kortsude tekkimist ja piirata vereringet. Näojooga eesmärk on teadlik ja kontrollitud lihastöö, mitte jõutreening.

Näo kortsutamine harjutuse ajal. Teine levinud viga on näo liigne kortsutamine. Jäta meelde, et mitte kusagile ei tohi kortsu tekkida.

Harjutused tuleb sooritada juhtides lihast teadlikult, kuid lõdvestatult. Võta appi peegel ja jälgi hoolega, et kusagil ei ole kortsu. Kui on, siis kohenda asendit.

Hinge kinni hoidmine. Sageli unustatakse hingata või hoitakse harjutuse ajal hinge kinni.  Hingamine on aga hädavajalik – see aitab lihastel lõdvestuda, parandab verevarustust ja muudab treeningu efektiivsemaks. Õige on teha sügavat ja ühtlast hingamist, kooskõlas iga liigutusega.

Järjepidevuse puudmine. Üks suurimaid takistusi nähtavatele tulemustele on järjepidevuse puudumine. Harv ja juhuslik treening ei loo tulemusi. Regulaarne, iganädalane praktika loob vundamendi, millele lihased ja nahk saavad reageerida.

Ainult ühe piirkonna treenimine. Näojooga ei ole “kohalik” treening – kogu nägu ja kael on omavahel seotud. Ühe piirkonna ületreenimine võib tekitada tasakaalustamatuse ja uusi pingeid.

Oluline on meeles pidada, et näojooga ei ole võistlus ega jõutreening. Edu saavutamiseks tuleb treenids teadlikult ja tasakaalustatult, keskendudes nii lihaste tugevdamisele kui lõdvestamisele.

10. Kas näojooga võib olla alternatiiv botoxile või täitesüstidele?

Jah, näojooga võib olla loomulik ja pikaajaline alternatiiv botoxile või täitesüstidele, eriti kui eesmärk on vähendada peeneid kortse ja parandada näo üldist toonust. Erinevalt esteetilistest sekkumistest ei ole näojooga eesmärk lihas “halvata” või täita tühimikku, vaid treenida, tugevdada ja tasakaalustada lihast loomulikul viisil.

Näojooga suurim eelis on loomulik, järk-järguline ja pikaajaline mõju, mis aitab hoida nägu värske, toonuses ja tasakaalus ilma kunstlike sekkumisteta.

11. Kas näojooga sobib inimestele, kes on juba süste teinud?

Jah, näojooga sobib ka neile kes on süstinud botoxit või täitesüste, kuid siin on oluline ettevaatlikkus ja teadlik lähenemine. Lihaste treening võib täiendada esteetilist sekkumist, kuid seda tuleb teha õigel ajal ja õiges mahus, et vältida soovimatut pinget või mõju süstide tulemusele.

Pärast süste tuleks alati oodata, kuni piirkond on täielikult taastunud. Küsi oma spetsialist millal võid treeningut alustada.

Õigesti kohandatud näojooga aitab süstide tulemusi kauem säilitada ning toetab näo üldist tasakaalu.

12. Kas valesti tehtud näojooga võib tekitada kortse juurde?

Üldiselt mitte kuna see nõuaks pikka aega harjutuse jõulist valesti treenimist, aga jah valesti tehtud näojooga võib mõnel juhul süvendada miimikajooneid ja tekitada kortse, kui harjutusi sooritatakse korduvalt lihaseid üle pingutades või nahka kortsutades. Näojooga eesmärk ei ole lihaste jõu liigne kasutamine, vaid tasakaalustatud treening, mis tugevdab nõrku piirkondi ja lõdvestab pinges lihaseid.

Õpi korrektne tehnika ja õpi harjutused selgeks peegli ees. Peegel aitab jälgida liigutuste kvaliteeti ja näha, kus võib tekkida liigset pinget või kortsutamist. Alguses on see eriti oluline, et õpetada näolihaseid õigesti liikuma.
Paljud kortsud tekivad mitte ainult vanusest, vaid ka kroonilisest lihaspingest. Näojooga harjutustes tuleb alati hoida tähelepanu nii lihastreeningul kui lõdvestusele. Teadlik lõdvestus aitab vältida uute kortsude teket ja pehmendab olemasolevaid jooni.

Ära kiirusta. Kiirustades ja harjutusi ebaühtlaselt sooritades võib tekkida hoopis liigset pinget mis kahjustab tulemusi.

13. Kuidas sina jõudsid näojoogani?

Kuus aastat tagasi, olles 44-aastane, vaatasin peeglisse ja avastasin, et mu nägu on kuidagi ära vajunud. Silmaalused olid turses ja tumedad, otsaesisel olid kortsud, kulmude vahel kaks tugevat joont ning suu tundus viltu.

Sain aru, et pean midagi ette võtma. Käisin küll üsna sageli kosmeetiku juures kuid see ei andnud soovitud tulemust – kortsud ei kadunud ja nii hakkasin otsima võimalusi mida ise teha saaksin.

Tegin lahti YouTube’i ja leidsin sealt hulgaliselt näojooga videosid. Sattusin täielikku vaimustusse, sest ma polnud sellest varem midagi kuulnud. Laadisin alla terve rea videoid ja hakkasin usinalt harjutusi tegema. Samas ei saanud ma päriselt aru, kui palju tuleks harjutusi teha kui tihti ja kui tugevalt. Lõpuks tekistas see olukord hoopis stressi juurde.

Aga saatuse tahtel sattus minu ette näojooga treeneri väljaõpe. Sain kohe aru, et see on mulle.

Näojooga treenerina püsin ise vormis ja samas saan nii minule omast naturaalsust propageerida. Valisin välja Londonis asuva Danielle Collinsi näojooga treenerite väljaõppe. Läbisin edukalt koolitused, sooritasin eksamid ning 2020. aasta septembris sai minust rahvusvahelise litsentsiga näojooga treener.

14. Milliseid muutusi oled ise kogenud?

Minu nägu on täna kenasti toonuses ning silmaalused ei ole enam tumedad ega paistes. Just silmade ümbrus oli esimene piirkond, kus märkasin selget paranemist juba umbes kolme nädalaga.

Tunnen, et olen oma näolihastega päriselt kontaktis. Märkan, millal hoian pinget – see on paljude jaoks üks suurimaid probleeme. Kui me ei tunneta oma lihaseid, ei märka me ka oma miimikat ega seda, kui palju alateadlikku pinget näos hoiame. Pinge on üks peamisi kortsu tekitaja. Olen õppinud olema rohkem lõdvestunud olekus, sest üleliigne stress on kudedest vabanenud.

Mul ei ole enam sügavaid kortse, mis kuus aastat tagasi peeglist vastu vaatasid – need on ammu kadunud.

Kusjuures on mul kaasasündinud nahk, mis kipub keskmisest kiiremini kortsuma. See on väga õhuke, õrn ja väikese pooriline. Mida õhem ja peenema struktuuriga nahk, seda kergemini tekivad kortsud.

Eriti rahul olen oma kaelaga. Sageli öeldakse, et kael näitab vananemise märke esimesena, kuid minu kael on täna sile, ilus ja kortsuvaba. See ei ole alati nii olnud. Kui kuus aastat tagasi näojoogaga alustasin, oli kaelal märgata vajumist ja peeneid kortsukesi, mida täna enam ei ole.

Ka minu põsed ei ripu ning nahk näeb välja särav ja elujõuline. 15. märtsil sain 50 aastaseks ja tunnen, et olen elu parimas vormis. See annab mõnusa enesekindluse.

Seetõttu võin julgelt öelda, et tänu näojoogale olen suutnud vananemisprotsessi märgatavalt pidurdada.

15. Milline on sinu kõige inspireerivam kliendilugu?

Mul oli üks klient kes tuli minu juurde murega, et tema silmalaud olid vajunud ning ta tundis, et pilk on muutunud väsinuks ja raskeks. Ta oli juba minemas lõikusele, kuid soovis siiski proovida näojoogat. Tegemist oli üle 50-aastase naisega.

Ta oli väga tubli ja tegi igapäevaselt näojooga harjutusi. Juba kolme kuu pärast oli selgelt näha, kuidas tema silmalaud olid tõusnud ning kogu nägu nägi välja toonuses ja värskem.

Üheksa kuud hiljem andis ta teada, et on oma peegelpildiga rahul ja ei vaja kirurgilist sekkumist.

Imeline kas pole? 

Kas saad jagada ühte lihtsat harjutust, mida lugejad kohe proovida saavad?

Jah, hea meelega.

Selle harjutusega lõdvestad otsaesist, silud horisontaalseid jooni otsmikul ning pehmendad kulmudevahelist ala. Lisaks sobib see harjutus suurepäraselt ka vereringe parandamiseks, kollageeni ja elastiini tootmise toetamiseks, naha pinguldamiseks ning pingete vabastamiseks. Kui otsaesine jääb pidevalt pingesse, võivad sinna aja jooksul tekkida sügavamad kortsud ja jooned, samuti võivad hakata ka silmalaud vajuma.
Tee kaasa: Aseta sõrmeotsad otsaesise keskele. Silu õrnalt mööda otsaesist külgede suunas, liikudes juuksepiiri poole. Tee õrnalt, libista mööda nahka pindmiselt, ilma, et nahka venitaksid. Korda liigutust rahulikus tempos 30 sekundit kuni 1 minut. Jälgi, et ei hoia hinge kinni ja õlad oleksid all, et kukal ei oleks pinges.

Seejärel keera käed ringi nii, et sõrmenukid on vastu nahka. Aseta sõrmenukid otsaesise keskele ning korda sama siluvat liigutust külgede suunas 30 sekundit kuni 1 minut. Taas jälgi oma hingamist ja kas õlad on alla lastud.

Liigutused peavad olema pehmed ja kontrollitud. Väldi naha tugevat venitamist – eesmärk on kudesid ergutada ja pingeid vabastada, mitte nahka tirida.

Sõrmeotstega töötamine mõjutab peamiselt naha pindmist kihti ja parandab verevarustust.
Sõrmenukkidega töötades ulatud sügavamatesse kudedesse ja lihaskihtidesse. See aitab vabastada kroonilist pinget otsmikul, parandada lümfivoolu, toetada kudede elastsust ja ka pehmendada kulmudevahelist piirkonda.

Pärast harjutust võid hetkeks silmad sulgeda ja tunnetada, kuidas otsaesine on pehmem ning pilk lõdvestunum.