Loe intervjuust Sigridiga, milline näeb välja tema igapäeva elu 3 väikese lapsega ja milliseid tervislikke harjumusi ta üritab endas juurutada.

Sigrid, sa oled värskelt saanud kaksikute emaks ja kokku on sul 3 last. Kuidas mõjutas kaksikute sünd sind ja sinu pere elu?

Muutunud on ikka väga palju. Minu elu fookus on nüüd töö-sõprade-reisimise-muu elu juurest koondunud pigem pereelule. Eks pere oli ka enne kõige tähtsam, aga vabadust ja oma aega oli rohkem. Nüüd mööduvad enamus päevad ikkagi koduselt või vankriga jalutades. Uus 3 lapse ema amet on veel väga värske, napilt 2 kuud, kindlasti tekib laste kasvades aega juurde, aga praegu olen õnnelik, kui leian paar hetkegi päevas endale.

Pere koosluses on muutunud kõige rohkem ilmselt see, et mu kaaslane Priit Ailt tegeleb nüüd rohkem vanema lapsega (4-aastane Ben) ja muu logistikaga. Olen küll füüsiliselt kodus kogu aeg olemas ja valmis jutustama, aga enamus ajast on käed kinni kaksikutega.

Sa imetad praegu oma kaksikuid. Miks võtsid vastu otsuse lastele rinnapiima pakkuda?

Ma arvan, et kõikide emade esimene valik on anda oma lastele rinnapiima, kuna see on spetsialistide poolt kinnitatult beebidele kõige parem valik. Tihti emadel lihtsalt ei õnnestu erinevatel põhjustel täielikult või osaliselt lapsele seda pakkuda. Minul on sel teekonnal kõik väga hästi läinud, piima on piisavalt ja lapsed ka kohe õigesti imema hakanud, seega ilmselt mul on lihtsalt vedanud.

Paljud naised kurdavad laste sünni järgselt, et neil on raskusi end piisavalt naiselikuna tundmisega. Mis tundeid sinul naiselikkuse teema tekitab ja milliseid soovitusi oskad teistele sünnitanud naistele anda?

Eks see naiselikkus, mis välja paistab, tuleb omaenda peast, kui enesekindlalt sa ennast naisena tunned. Ma arvan, et kui oled värskelt sünnitanud, magamata ja ajapuuduses, siis ei olegi vaja kohe ennast supernaisena tunda. Esialgu tuleks elu, toimingud ja energia tasakaalu viia. Kui siis aga tahaks oma naiselikkust võimendada, siis esiteks on kõige mõjusam ilmselt oma mõtete suunamine, kui ilus, võimas ja seksikas sa oled. Seda aitab näiteks vastavasisuliste podcastide kuulamine, kui käruga jalutad. Teiseks saab aidata end naisena tunda väliselt: kleitide-seelikute kandmine, meikimine, juuste sättimine panevad ennast ikka naisena tundma.

Minu jaoks väljendubki naiselikkus pigem enda eest hoolitsemisega. Ma väga naudin näiteks näomaske ja -massaaži; mulle meeldib, kui mu küüned on värvitud; aeg-ajalt  kasutan isepruunistuvaid tooteid, et nägu jumekam oleks; mõni hommik punun patsid. Need on väikesed asjad, mida ma iga päev ei jõua, aga selline enesehoolitsus annab värskema ja parema tunde, ka peeglist vaadates.

Maailma Terviseorganisatsiooni statistika näitab, et naised on suuremas riskirühmas erinevatesse haigustesse haigestumiseks. Kuidas hindad oma tervislikku seisundit sina? Kas laste sünd on kuidagi mõjutanud sinu füüsilist või vaimset tervist?

Haigused tulevad ligi siis, kui organism on vastuvõtlikum ja nõrgem. Parim, mida inimene teha saab, on ennetada haiguseid, tugevdades keha kasulike toitainetega, treenides ja magades piisavalt ning saades positiivseid emotsioone sõpradega aega veetes/reisides/hobidega – kellele mis mõjub.

Ma ise tunnen ennast väga hästi ja tervena nii vaimselt kui füüsiliselt. Eks ikka jääb väikeste laste kõrvalt aega endale vähe, et magada, treenida või ise korralikult süüa teha, raamatuid lugeda, sõpradega suhelda, kuid teen nii palju, kui suudan. Kui näiteks mitu päeva ei ole treenida saanud, siis seda prioriteetsemaks see järgmisel päeval muutub. Ma isegi ei pea väga teadlikult sellele mõtlema, keha teab, millest puudust tunneb ja valikud tulevad iseenesest.

Käes on naistele ja naiste tervisele pühendatud kuu. Milliseid tervisliku elustiili harjumusi oled endas juurutanud ja soovitaksid ka teistele? Miks?

Tervislikumale elustiilile aitab kaasa juba ilmselt selle kohta lugemine-uurimine. Isegi kui teadlikult midagi ei muuda, siis alateadlikult teed ikka tervislikumaid valikuid, kui tead, mis kasulikum on.

Üks hea harjumus, mille juurutas mulle pigem esiklaps, on varane magamaminek ja lõunauinak. Tihti oli mul plaanis veel õhtul edasi tegutseda või lapse lõunaune ajal asjalik olla, aga kui lapsele unejuttu lugema läksin, tuli endal ka juba väga magus uni peale, mida ei saanud raisku lasta. Selle üle olen küll tänulik. Muid toimetusi saab hiljem ka teha, kui laps on üleval, aga magada saab ainult siis, kui laps ka magab.

Hea viis, kuidas ma raamatulugemise enda ellu jälle tõin, sai inspiratsiooni keeleõppe app-ist Duolingo. Seal teen juba 2 aastat iga päev vähemalt ühe õppetunni, mis võtab umbes 3 min aega. Otsustasin raamatulugemisega sama teha, et iga päev kas või paar lehekülge lugeda, siis ei saa ajapuudust ettekäändeks tuua, 10min leian ikka päevas. Nii tekib regulaarsus ja saan raamatu lõpuks ikka loetud. Seda teguviisi soovitaks uute harjumuste loomiseks: iga päev kas või natuke.

Üks tervislik harjumus, mida kõigile soovitaks, on piisav uni. Järjest rohkem on infot, kui paljudele organismi osadele uni vajalik on ja kui kahjulik unepuudus võib olla, niiet magage, kes saavad!

Üldiselt pean oma elustiili piisavalt tervislikuks: trenni tegemist ma naudin ja pole kunagi motivatsioonipuudust tundnud, lemmiktoit on värsked salatid ja vett joon palju. Eks on ka ebatervislikumaid harjumusi ja alati saaks paremini, aga tasakaal on oluline ja elu tuleb ka nautida.