Kaalust alla võtmine tundub paljude jaoks väga keeruline ettevõtmine ja need, kes selle eesmärgiks võtavad, otsivad sageli internetiavarustest ja sotsiaalmeediast lihtsaid nõuandeid ja dieete. Tasuks aga meeles pidada, et nii mõnigi dieet võib soovitud tulemuse asemel kaasa tuua terviseprobleeme ja mõned nõuanded on juba ammu iganenud ning ei oma teaduslikku kinnitust. Olemegi välja toonud 5 enamlevinut müüti seoses kaalulangetusega, mille uskumise võid kohe lõpetada!

MÜÜT nr. 1: Õhtul pärast 18.00 ei tohi enam süüa

Tegelikkuses on igaühel oma päevane rütm ja nii ka söömisrütm ja see, mis kell õhtul tohib süüa viimast toidukorda on individuaalne. Lähtepunktiks tuleb võtta see, mis kell minnakse magama ja seda, millest koosneb viimane toidukord. Üldine soovitus on mitte süüa 3 tundi enne magamaminekut. Viimane toidukord peab olema veidi kergem, sest muidu ei jõua toit magamamineku ajaks ära seedida. Näiteks liha kogus võiks olla maksimaalselt 100g, kuna liha seedimine võtab aega ca 3-4 tundi. Selleks, et mitte liialdada ühegi toidugrupiga tasub kinni pidada lihtsast taldrikureeglist: poole taldrikust peavad moodustama köögiviljad (v.a kartul ja bataat), ¼ taldrikust süsivesikud (nt. teravili) ja ¼ taldrikust valgud (nt. liha, kala, piimatooted, muna). Nii kindlustate, et õhtusöögil söödu ei jää öisel ajal koormama teie seedesüsteemi ja üleliigne energia ei lähe rasvaks ning ei põhjusta kaalutõusu.

MÜÜT nr. 2: Rasvad teevad paksuks

Ülekaalu peamine põhjustaja on tavaliselt siiski liialdamine rafineeritud süsivesikurikaste toiduainetega, mitte tervislik rasv. Jah, kõikidest teistest makrotoitainetest (makrotoitained on süsivesikud, rasvad ja valgud) on just rasvad need, mis annavad kõige rohkem kaloreid, kuid sellegi poolest peavad rasvad moodustama tervelt 25-35% meie päevasest tarbitavast energiast. Miks?

Rasvad on olulised komponendid inimese rakumembraanides ja olenevalt sellest, millise rasvhappega on tegemist, nad võivad kas muuta rakku tervemaks või hoopis kahjustada seda. Seega tasub teha vahet, milliseid rasvu tarbida. Kindlasti tuleb hea tervise huvides hoiduda transrasvade tarbimisest. Neid leidub põhiliselt kondiitritoodetes. Ka tuleb piirata (mitte täielikult vältida) küllastunud rasvade tarbimist. Küllastunud rasvhapete allikateks on loomset päritolu toiduained: rasvased liha ja piimatooted. Taimsetest toiduainetest on küllastunud rasvhappeid näiteks kookosrasvas. Küllastunud rasvhapete liigtarbimine mõjub halvasti meie südame-ja veresoonkonnale ja organismis tõuseb põletiku tekkerisk.

Kõik ülejäänud rasvad on küllastumata ja need on tervisele tähtsad ning mõõdukal tarbimisel ei põhjusta ülekaalu. Need on näiteks: taimsed õlid, rasvane kala, avokaado, pähklid-seemned. Kuna pähklites ja seemnetes on ka palju vitamiine ja mineraalaineid ning kiudaineid (mis aitavad kaasa kaalulangetusele), siis neid võib süüa iga päev, umbes 1-2 peotäit (maksimaalselt 75g päevas).

Omega 3 sisaldusega rasvhapped aitavad organismis vähendada põletikku. Parimateks omega 3 allikateks on rasvane kala, aga näiteks ka chia, kanepi- ja linaseemned. Be More e-poe supertoitude valikust leiad chia seemneid ja kooritud kanepiseemneid. Kooritud kanepiseemned sobivad ideaalselt nii putrudesse, smuutidesse kui ka salatitesse heaks ja tervislikuks rasvhappe allikaks.

Lihtne rasvade tarbimise soovitus on: igas toidukorras peab olema mõni rasva allikas, soovitavalt küllastumata rasvhappe näol. Tasub meeles pidada, et rasvu ei tohi oma menüüst välja lülitada ka seetõttu, et nad aitavad imenduda rasvlahustuvatel vitamiinidel: A, D, E, K, Q.

MÜÜT nr. 3: Kaalust alla võtmiseks tuleb menüüst välistada süsivesikud

Siinkohal olgu öeldud, et tegelikult ei pea kaalust alla võtmiseks oma menüüst
välistama ühtegi toiduainete gruppi, vaid peab oskama tarbima kõike mõõdukalt ning õigetes proportsioonides. Süsivesikud on organismi peamine energia allikas ja kütus meie ajule ning nad peavad moodustama tervelt 50-60% päevasest energiast.

Süsivesikute tarbimisel peab kinni pidama kahest lihtsast soovitusest:

1) vähendama kiiresti imenduvate süsivesikute hulka menüüs (rafineeritud jahud, suhkrut sisaldavad tooted) ja tarbima rafineerimata ning aeglaselt imenduvaid süsivesikuid (täisteravili, marjad, kaunviljad);

2) süsivesikuallikas peab olema esindatud igal toidukorral (aga tuleb pidada kinni eelpool mainitud taldrikureeglist). Liigse süsivesikute piiramisega võib kaasneda väsimus, närvilisus, meeleolumuutused, samuti tekivad vastupandamatud magusaisud. Süsivesikute hulka kuuluvad ka kaalulangetuseks hädavajalikud kiudained.

Toitumisnõustaja abiga on võimalik analüüsida toidukordade glükeemilist koormust, mille tasakaalustamisel on võimalik tagada nii hea ja energiline enesetunne kui ka kaalulangus.

MÜÜT nr. 4: Suhkruvaba märgistusega tooted on tervislik valik kaalulangetajale

Antud müüt võib tõele vastata vaid osaliselt, olenevalt sellest, mida suhkruvaba
märgistusega toode sisaldab. Jah, kaalulangetamisel tasub vältida lisatud suhkruga toodete tarbimist, kuid mida sageli ei teata on see, et paljudele suhkruvaba märgistusega toodetele on tegelikult lisatud kunstsuhkruid (nt. sahhariin, k-atsesulfaam), mida ei saa tervislikuks alternatiiviks pidada. Tasub alati lugeda toote koostisosade nimekirja ning pigem jätta ostmata toode, milles on kas lisatud suhkrud või ka kunstsuhkrud. Magustajana on soovitatav eelistada looduslikult esinevaid suhkruid – marju ja puuvilju.

Be More tooted on kõik suhkruvabad ja ei sisalda lisatud suhkrut ega ka kunstsuhkruid. Be More toorbatoonide koostises on magustajana kasutatud näiteks datleid, külmkuivatatud marjapulbreid ja agaavisiirupit.

MÜÜT nr. 5: Parim viis kaalulangetuseks on nälgimine

Nälgimine on organismi jaoks stress ning stressi korral käivituvad teistsugused mehhanismid, mis vastupidiselt soovitud tulemusele võivad kaasa tuua mitmeid terviseprobleeme. Esiteks aeglustub nälgimisel ainevahetus ning kaalust alla võtmise asemel võib tulemus olla hoopis see, et kaal jääb seisma. Teiseks hakkab organism nälgimisel kasutama energiaks mitte ainult rasvasid, vaid ka valkusid. Valgud on aga üliolulised komponendid nii meie rakkudes, kui ka hormoonides ja lihastes.

On uuringuid, mis näitavad, et intervall paastumine on tõhus kaalulangetusmeetod, kuid ka seda on soovitatav teha läbimõeldult ning konsulteerida eelnevalt toitumisnõustajaga. Kaalulangetus ei pea olema suurt stressi tekitav keeruline teekond, vaid see võib ja lausa peab olema tervislik ning võimalikult loomulikult kulgev protsess. Iganenud müüdid ja imedieedid ei ole ainus võimalus kaalulangetuseks. Hoopis tõhusam on süüa mitmekesiselt ja tasakaalustatult, vähendada rafineeritud süsivesikute ja rasvaste lihatoodete tarbimist, suurendada köögiviljade tarbimist ning süüa regulaarselt, soovitavalt 5 korda päevas. Kindlasti aitab kaalulangetusele kaasa ka igapäevane liikumine ja füüsiline aktiivsus.

Autor: Toitumisnõustaja Diana Zintšenko